Maailm kontoris

‘Tere, ma olen siin uus,’ astub Sõjaväeline Menetleja Juhataja uksest sisse ja paneb lauale mootorratturikiivri. ‘Tere tulemast,’ ütleb Juhataja ja surub mehel kätt.  Sõjaväeline Menetleja on uus värvatu, kes on Asutusse tööle võetud, et ellu viia uut ülikoolide ja tööandjate koostööprojekti. Ta on pikk ja sirge mees, nägu nagu kivist tahutud, elukutseline sõjaväelane, kes on otsustanud teha karjääris kannapöörde ning militaarstruktuuridest tulla üle avalikku teenistusse. ‘Tore et sa meiega oled,’ täheldab Juhataja. ‘Koht, kuhu sind värvati, on üsna raske ja väljakutseid pakkuv, nii et ma usun, et sinu taust tuleb siin väga kasuks, mis su auaste oligi, major?’ ‘Kapten,’ vastab Sõjaväeline Menetleja. ‘Jõudsin oma karjääris tasemele, kus pidin otsustama, kas jätkata karjääri sõjaväes ja minna Afghanistani missioonile, või proovida midagi muud. Ma siis mõtlesin, et proovin midagi muud.’ ‘Jah, ja kindlasti on siin teistmoodi põnev, ei lõhke küll miinid ja keegi ei tul

Juhataja on juba pool tundi unistavalt aknast välja vaadanud, kui Noor Menetleja asub ette teatamata tema kabinetti sisse, istub toolile maha ja lükkab Juhataja poole paki pabereid.  ‘Ma sain Kontrollivast Asutusest kätte meie uue töötute meetme andmekorjevormid,’ täheldab ta. Juhataja ärkab oma transist, pöörab siis pilgu paberitele ja põrnitseb neid, nagu tegemist oleks millegagi, mis on juba mitu nädalat tagasi ära surnud ja nüüd lõpuks haisema läinud. ‘Jep,’ ütleb Noor Menetleja, ‘need vormid peame jagama igale meie üritusel osalejale ning nende põhjal koostatud koondit hakkame esitama Kontrollivale Asutusele iga läbi viidud ürituse kohta. Kõik kolmkümmend kuus lahtrit peavad olema täidetud. Ma printisin ühe hooga neid välja hulgim, et saaksime kohe oma üritustel jagada.’ Ja ta demonstreerib väljaprinditud hiiglaslikku ja värvikirevat rohkete lahtritega Exceli tabelit. ‘Nii, näed, siin on muidugi kontaktandmik, eks,’ selgitab ta. ‘Ja siia peab osaleja kirjutama

Juhataja astub Noore Menetleja kabinetti ja istub ilma pikemalt mõtlemata maha.  ‘Me peame rääkima riigireformist,’ ütleb ta ilma sissejuhatuseta ja Noor Menetleja aimab halba. Riigireform on sõna, mis on Asutuse koridoris läbi käinud korduvalt ilma, et keegi sellest midagi täpselt teaks. Poolikud ajakirjanduse kaudu lekkinud infokillud on aluse pannud põnevatele fantaasiarikastele spekulatsioonidele ning erinevad teooriad on maja peal ringi rännanud juba nädalaid – kord kolitakse kogu Asutus Põlvasse ning kord, et osa asutus lüüakse kaheks, millest üks osa kolitakse Narva-Jõesuusse ning teine osa Superministeeriumisse. Juhataja ise on oma lemmikuna maininud teooriat, et keskkontor kolib Võrru, aga ülejäänud asutus jagatakse väikeste tükkidena üle kogu Eesti. ‘Niisiis,’ ütleb Juhataja, ‘saime Ministeeriumist kätte korraldused, et me peame hakkama riigireformi käigus kolima ning ka numbrid, kui palju inimesi peab Tallinnast olema välja kolitud. Ühesõnaga, peame välja viima

Juhataja istub oma kontoris. Aken on lahti, õhus on tunda natuke kevadet. Juhataja vaatab unistavalt enda ees olevat arvutimonitori, kus on avatud lühike dokument pealkirjaga ‘Lahkumisavaldus’. Ta mõtleb pikalt oma senise karjääri üle avalikus sektoris — karjäär, mida on iseloomustanud lugematud rasked võitlused, kuhjadega jaburust, kuid kus ühtlasi eredate kristallidena säravad mõned saavutused ja edulood, mille üle on ta sügavalt uhke. Ta sulgeb silmad ja kaalub mõttes poolt- ja vastuargumente töölejäämise osas, analüüsib kõiki tahke oma elus ja karjäärivõimalustes.  Kusagil õues hakkab laulma lind ja Juhataja avab silmad. Üle tema näo venib lai naeratus. Ta on teinud oma otsuse. Kummardudes klaviatuuri kohale, kustutab ta juba valmiskirjutatud ja allkirjastatud lahkumisavalduse. Tema silmis on värske sära ja energia ning ta avab tühja dokumendi, kuhu asub kirjutama teekaarti uute tegevuste jaoks, mis, nagu ta mõttes vaikselt loodab, viivad uue edulooni riigi jaoks. Tele

Noor Menetleja astub Juhataja kabinetti, kus Juhataja ja Jurist juba traditsiooniliselt masendunud nägudega istuvad. ‘Kuulge, mul on häid uudiseid,’ ütleb ta rõõmsa häälega, ‘ma just lugesin, et Ministeerium on saanud aru, et struktuurifondide menetlemine on väga bürokraatlik ning kuna toetused on alakasutatud, soovivad nad protsesse lihtsustada. Selle kohta just ilmus pressiteade.’ ‘Jeesus Kristus,’ karjatab Juhataja, samas kui Jurist sulgeb meeltheitva ilmega silmad. ‘Ma ei saa nüüd aru,’ ütleb Noor Menetleja, veidike raputatuna heale uudisele osaks saanud reaktsioonist. ’Te mõlemad jaurate kogu aeg kui pekkis süstem on ja nüüd, kus keegi sellest aru on saanud ja soovib midagi parandada, käitute nagu keegi oleks teile pommi lauale pannud.’ Juhataja ohkab sügavalt. ‘No kas sa kujutad ette, et mõni ministeerium kunagi väljastaks pressiteate kus nad ütleks, et nad töötavad välja uut regulatsiooni, millega mingi asi muutub keerukamaks, bürokratiseeritumaks või kallim