Juhataja vaatab unistavalt aknast välja. Esimene lumesadu on katnud aknataguse lumega. Aknalauale puistatud seemnete seas siblivad tihased. Taevas on sinine ja kõrge ja vaba riigihankelepingutest. Varatalvise idülli purustab laual helisev telefon. ’Kuulen,’ ütleb ta torusse. ’Eeee, tere,’ kostab teiselt poolt natuke häbelik hääl, ’eeee, mina olen, ee, see tähendab, et mmm… ma olen Tudeng ja õpin avalikku haldust ning eeee… meil on antud koduseks tööks kirjutada essee mõne suure asutuse strateegilisest juhtimisest. Et mmm… ma mõtlesin, et kirjutan kodutöö teie Asutusest ning mind viidati teie juurde, et äkki teie oleksite õige inimene rääkima mulle, kuidas teie Asutust strateegiliselt juhitakse, et eee… kuidas pannakse kokku eelarved ning kuidas on seotud indikaatorid ja muud sellist. Et eee… kas oleks teil aega minuga kohtuda ja natuke sel teemal rääkida?’ Juhataja mõtleb natuke ja kiikab oma kalendrisse. ’Kas homme kell kaks sobib?’ küsib ta. Järgmisel päeval