Noor Menetleja astub Juhataja kabineti uksest sisse ja seisatab. Jurist on parajasti Juhataja juures, käed värisemas, nina ees kohvitass, kus lisaks kohvile paistab olevat midagi kanget ja aromaatset. ‘Kurat, täitsa lõpp,’ räägib Jurist. ‘Ei viitsinud mingit lolli hanget kokku kirjutada ja patseerin niisama mööda koridori ja ootamatult tulevad kaks võõrast pässi vastu. Mingid imelikud vennad, nahktagid seljas, ühel selline parimate päevade Steven Seagali hobusesabapats peas. Küsisin, et mida nad tahavad ja, raisk, viskavad mulle kaks töötõendit näkku, et ‘tere, kas saate aidata, me oleme politseist’. Täitsa perses, ma ehmatasin ja tõesti, tunnistan ausalt, et hetkeks vääratasin ja kobisesin, et ‘eee, kriminaal- või majanduspolitseist?’ Vennad vaatasid üksteisele pikalt otsa ja siis muigasid ja küsisid minult, et ‘aga miks te küsite?’ Arvasin, et lähevad sealsamas rauad käte ümber, aga tuli välja, et vastasmaja eest oli mingi kuradi auto ära bizduitatud ja vennad lootsid, et äkki