Maailm kontoris

Suur Ülemus istub laua taga ja mõtleb. Tema laual on uus, verivärskelt Ministeeriumist saabunud meede, mida on vaja hakata ellu viima. Asutust meetme läbirääkimistesse ei kaasatud, kuna see pidi esialgu minema teisele asutusele, kellel aga õnnestus sellest kulisside taguseid mahhinatsioone kasutades kõrvale viilida. Nüüd on vaja selle meetme elluviimine ühele õnnetule hingele ülesandeks teha. See peaks olema keegi, kes tunneb valdkonda ning kes on juba selliste programmide juhtimisega tegelenud. Ilmselt see ei saa lihtne olema ja seda tuleb teha delikaatselt, töötajad on viimasel ajal millegipärast natuke närvilised paistnud. Samas – selleks, et ta oleks Juht, selle eest talle ju makstaksegi. Seepärast ta ju ongi Suur Ülemus. On aeg juhtida. Niisiis helistab Suur Ülemus Juhatajale. Mõne minuti pärast astub Juhataja tuppa ning istub diivanile, silmis väsimus ning teatud ettevaatlikkus. ’Kuule,’ alustab Suur Ülemus, ’saime ülesandeks uue meetme elluviimise. Eelarve on paar miljo

Juhataja istub morni näoga arvuti ees, kui Noor Menetleja tema kabinetiuksest mööda kõnnib. ’Hei, kuule, on hetk aega?’ hõikab ta ning Noor Menetleja astub sisse. ’Kuule, sain praegu Kontrollivast Asutusest päringu seoses sinu viimase Rootsi lähetusega,’ ütleb Juhataja. ’Nad tahavad näha sinu laevapiletite kohta võrdlevaid pakkumisi, saad need palun mulle saata?’ ’Aa, ei, mul polegi neid,’ vastab Noor Menetleja rõõmsalt. Juhataja vaatab talle jahmunult otsa. ’Eee… oot, mida?’ küsib ta lõpuks. ’Jah, käisin seal nende Ministeeriumil külas ning neil on mingi oma diil laevafirmaga, et sain kaheksakümmend protsenti laevapileti hinnast alla, aga soodustuse saamiseks ma ei saanud kasutada meie hankepartnereid, nii et ma mõtlesin, et hoian natuke raha kokku ning ostan ise mulle antud sooduskoodiga piletid ning siis teen kuluaruande, aga… kas midagi on nüüd halvasti?’ küsib Noor Menetleja, nähes Juhataja aeglaselt kaameks muutuvat nägu. ’Jumal ise tule appi, sa taht

Noor Menetleja astub Juhataja kabinetti ning vajub toolile istuma. ‘Ma enam ei jaksa,’ ütleb ta häälel, millest kostab meeleheide ‘Lihtsalt ei jaksa, tead. Kogu aeg üks koosolek teise otsa ning iga koosolek lõpeb nii, et ma pean midagi tegema. See igasuguste lisaülesannete hulk on juba nii suur, et ma ei saa tehtud ka kohustuslikku bürokraatiat, rääkimata oma põhitööst. Nüüdsama tulin koosolekult Suure Ülemuse juurest –mingi imelik koosolek, ma ei saanudki aru miks ma seal olen ja paistab, et mitte keegi peale minu kohale ei tulnudki. Teemaks oli Suure Ülemuse sügisene visiit Jaapanisse ja kuna ma olin ainus, kes koosolekul osales, siis Suur Ülemus ütles, et nüüd pean mina selle tema visiidi korraldama. Kõik need pakkumised, hotellid, hanked, programmi korraldamine ja muu selline, Jeesus Kristus, ma ei tea kuidas ma seda jõuan.’  Juhataja noogutab osavõtlikult. ‘Et nagu, miks mina, ah? Selle eest, et ma koosolekul osalesin, selle eest sain lihtsalt niisama järgmise lisaüle