Otse põhisisu juurde

Kuidas luuakse edulugusid

Noor Menetleja astub Juhataja kabinetti.

’Meil on probleem,’ teatab ta.

Juhataja paneb kinni järjekordse Exceli tabeli ning pöörab ennast Noore Menetleja poole.

’See minu avaliku teenistuse praktikaportaal, eks,’ alustab Noor Menetleja, ’mäletad seda, eks?’

’Jajaa,’ ütleb Juhataja, ’sellega oli meil see hankeskandaal, eks?’

’Jep. Aga noh, saime hanke korda ning portaali isegi üles,’ ütleb Noor Menetleja. ’Tegime pressiteate ja puha, sellest kirjutati lehes ja nimetati avaliku sektori ja erasektori edulooks, näidisprojektiks, kuidas e-Eestis asju tuleb ajada. Tehti ministeeriumite konsortsium, et tagada portaali jätkusuutlikkus ning keskne koordineerimine, asi nagu täitsa hakkas lendama juba, eks. Aga nüüd just tulen konsortsiumi koosolekult ja mul on probleem.’

’Nii?’ küsib Juhataja.

’Ühesõnaga ee… konsortsium otsustas, et portaal pannakse kinni.’

’Ahsoo,’ ütleb Juhataja, ’miks siis?’

’Noh,’ ütleb Noor Menetleja, ’võtsime välja statistika ning eee… portaali külastatavus on olematu ning selle kaudu pole praktikale saanud mitte keegi.’

’Nii, ja miks see nii on?’ tunneb Juhataja huvi.

’Kuna, noh, kui ministeeriumite personaliosakonnad hakkasid lõpuks seda kasutama, siis nad ütlesid, et see on ebamugav ning et huvilisi praktikakohtade vastu on nagunii väga palju ja kandidaadid võtavad nendega otse meilitsi ühendust ning et nad ei saa üldse aru, miks see portaal tegelikult on ning et sellel on vaja palju lisaarendusi, et see tegelikult ka toimiks, milleks meil muidugi eelarvet pole. Kuna sealtkaudu keegi praktikale kohe alguses ei saanud, siis info levis potentsiaalsete huviliste seas ning külastatavus kukkus ja oligi krõõska. Ja kuna hankeleping arendajaga on läbi, aga mingid vead vajaks parandamist, siis viisimegi teema konsortsiumisse, et öelda, et meil on vaja konsortsiumi liikmetelt raha, et leida uus arendaja ning vead ära paranda ja mulle öeldi, et eelarvet pole ning portaal tuleks kinni panna.’

Juhataja mühatab mõistvalt.

’Nii et kogu portaal saigi töötada napilt pool aastat ja nüüd läheb vist kinni ning ma ei tea nüüd  kuidas me seda avalikkusele selgitame. Et eee… mis sa arvad sellest teemast?’ küsib Noor Menetleja.

’Ma arvan et see on tänase päeva parim uudis,’ ütleb Juhataja.

Noore Menetleja nägu väljendab siirast jahmatust.

’Et eee… mida?’ küsib ta lõpuks.

’See on suurepärane uudis,’ kordab Juhataja.

’Ma ei saa nüüd päris hästi aru,’ on Noor Menetleja endiselt segaduses. ’Kuidas on hea uudis see, et portaal läheb kinni peale nappi poolt aastat tegutsemist? Panime sinna ju nii palju aega ja raha, selline nähtav projekt ja kindlasti ka hästi vajalik. Mulle kirjutati isegi Rumeeniast, tahetakse tulla õppevisiidile meie kogemusega tutvuma, nad arutavad ka samalaadse portaali väljatöötamist ja nüüd pean ütlema, et meie portaal läheb kinni. Ma isegi ei oska ette kujutada, mis jamad sellest kõik võivad tulla. Kuidas me seda kommunikeerime, ah?’

’Loomulikult me ütleme, et tegemist on edulooga,’ vastab Juhataja flegmaatiliselt.

’Kuidas kurat saab olla portaali kinnipanek edulugu, kui pool aastat tagasi me ütlesime, et portaali avamine on edulugu?’ karjatab Noor Menetleja ahastavalt.

Juhataja ohkab.

’Nagu sa kindlasti oled praeguseks aru saanud, siis kõik meie tegevused on edulood. Kui kogemata teeme midagi õigesti ning muudame midagi paremuse poole, siis  ütleme, et tegemist on edulooga, kuna tegime asju paremaks. Rabame nii, et higimull otsa ees, aga midagi ei muutu – ütleme, et vähemalt ei teinud asju halvemaks, järelikult on tegemist edulooga. Kui midagi läheb ka pekki, siis tegemist on edulooga, kuna selle käigus me õppisime palju uut, mida rakendame uute eduloode loomisel.’

’Et praegu kavatseme öelda, et õppisime selle käigus palju vajalikku?’ küsib Noor Menetleja.

’Loomulikult mitte,’ ütleb Juhataja.

’Ma ei saa enam midagi aru,’ ohkab Noor Menetleja.

’No vaata ise,’ selgitab Juhataja kannatlikult. ’Seda, et me õppisime palju, kasutame me siis, kui projekt läheb aanusesse juba enne, kui tulemuseni jõuab. Praegusel hetkel aga sai meil ju tegelikult portaal valmis, seda natuke kasutati ning nüüd läheb see kinni täiesti optimaalsetel põhjustel, et seda enam ei kasutata. Sa peaks siit juba nägema, mis õige kommunikatsiooninurk siin on.’

’Et eee… esinesid tehnilised ja poliitilised takistused, mistõttu… eee…,’ ja Noor Menetleja vaikib Juhataja pilgu all.

’Me ütleme, et projekt täitis oma eesmärgi, lahendasime avaliku sektori praktikakohtade probleemi ning portaali järgi pole enam vajadust, kuna selle funktsioonid täidetakse edaspidi alternatiivsete kanalite läbi, mistõttu ressursside kokkuhoidmiseks ning dubleerimise vältimiseks otsustati peale kõigi osapooltega konsulteerimist keskkond sulgeda,’ ütleb Juhataja.

’Mida karuperset,’ imestab Noor Menetleja.

’No aga see on ju loogiline,’ selgitab Juhataja. ’Nagu sa ise ütlesid, ministeeriumitel ei ole praegu probleemi praktikantidega. See, kas see probleem sai lahendatud tänu meile või vaatamata meile on täiesti ebaoluline, kuna usaldusväärset statistikat pole kummagi seisukoha jaoks ilmselt võtta ja kui keegi kusagil midagi hakkab norima, siis loomulikult me kõigepealt seame kahtluse alla esitatud statistika ning seejärel norija professionaalsuse ja moraali. Lõpptulemusena oligi ju portaali eesmärk lihtsustada noorte praktikale saamist ja kui nad eelistavad suhelda ministeeriumitega meilitsi otse, siis kes oleme meie, et õpetada inimestele, milliseid kanaleid kasutada, minu pärast postitagu 9gagis meeme või whatsappigu ministrile.

Niisiis me paneme portaali kinni, kuna sellega hoiame kokku avalikku ressurssi ja vähendame dubleerimist. See säästab meil kõvasti aega ja närve, kuna oleksime pidanud uue arendaja leidmiseks hakkama tegema hanget ja väldime sellega seoses endale täiendava avalikkuse tähelepanu tõmbamist. See soov tuli ka ministeeriumitelt, nii et kui keegi hakkab kunagi midagi jaurama, ütleme, et see on koostööpartnerite soov ning meil pole volitusi töötada koostööpartnerite ühisele tahtele vastu.’

’Errr, aga mida me portaaliga teeme siis? küsib Noor Menetleja. ’Võtame lihtsalt maha?’

’Las mõni IT-mees tõstab selle kusagile privaatserverisse, igaks juhuks jätame selle alles. Nagunii paari aasta pärast mõnel geeniusel tuleb taas mõte selle teemaga tegeleda ning see surnud hobune roomab taas hambaid lõgistades välja, siis on meil juba asi olemas ja saame kohe välja võtta ja üles seada,’ ütleb Juhataja.

Noor Menetleja ohkab sügavalt ja tõuseb.

’Noh, eks ma lähen kirjutan siis rumeenlastele, et nad oma õppevisiidi tühistaks,’ ütleb ta.

’Ei, miks,’ imestab Juhataja, ’loomulikult las tulevad.’

’Aga mida ma neile räägin?’ küsib Noor Menetleja.

’Aga sa räägidki sellest projektist,’ ütleb Juhataja. ’Sa räägid, kuidas koostöös kõigi osapooltega me kaardistasime probleemi, kirjutasime valdkondliku strateegia ning kaardistasime lähteülesande. Sa räägid, kuidas vaatamata riiklikule bürokraatiale me suutsime sellise projekti lõpuni viia ning kuidas me selle jaoks kasutasime efektiivselt Euroopa tõukefondide raha. Sa räägid, kuidas komplitseeritud ja komplekssetele probleemidele vaatamata me lahendasime era- ja avaliku sektori koostöös e-riigile kohaselt sellise põletava probleemi nagu avaliku sektori praktikakohtade kättesaadavus ja ligipääsetavus, misläbi tõusevad meie tulevane riigijuhtimise kvaliteet ja võrdsed võimalused tööturul ning kuidas me peale probleemi lahendamist kulude optimeerimise käigus projekti jätkusuutlikkust silmas pidades otsustasime peale eesmärkide täitmist jätkata valdkonna arendamist noortele atraktiivsete alternatiivsete kanalite läbi.’

’See,’ ütleb Noor Menetleja, ’on absoluutne härjapask.’

’Jah, aga kõlab hästi, kas pole?’ ütleb Juhataja.

Noor Menetleja astub ukse poole.

’Mõnikord ma ei saa aru, mida ma siin teen,’ ütleb ta lahkudes.

’Mõtle sellest niipidi, et sa said juhtida suurepärast ja rohkelt oskuseid nõudvat projekti, millega tõuseb Eesti maine e-riigina ning mis veelkordselt kinnistab maailmas meie juhtivat rolli e-ühiskonnana,’ ütleb Juhataja tema selja taga.

Noor Menetleja peatub ja vaatab üle õla Juhatajale otsa.

Juhataja näol on tavapärane kivine ilme, kuid isegi see murdub lõpuks, tema suunurgas tuksatab lihas ja silmades välgatab hetkeks poisilik naer.

Ning Noor Menetleja lahkub, suul naeratus.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas korraldatakse webinare

  “Mul on probleem, saad sa aru?” ütleb Suur Ülemus tusaselt oma kabinetis edasi-tagasi sammudes. Juhataja, istudes Suure ülemuse laua vastas ebamugavas tugitoolis, noogutab. Muidugi saab ta suurepäraselt aru. Kui Suur Ülemus ütleb, et tal on probleem, siis tähendab, et see on peatselt Juhataja probleem. “Niisiis, meile on heidetud ette, et me peame tegema rohkem, et kaasata sihtgruppe ja kuulata nende arvamust. Kusagil keegi on jälle lajatanud teabenõudega, et kuidas me kaasame partnereid meie uue ülikoolide ja väikeettevõtjate koostööprogrammi väljatöötamisse ning ministeerium saatis selle mulle edasi. Ma küll mingi hetk selle programmi väljatöötamise juures helistasin Asserile, et küsida, mis ta arvab ja ta ütles, et Tartu Ülikoolil pole aega tegeleda iga lollusega, mida riik nende suunas loobib, nii et siis ma panin siis kirja, et sihtgrupp on kaasatud. Ministeerium vastas infopäringule standardvastusega, et kõik nõuded on täidetud ja sihtgruppide tagasiside on oluline ja muud

Kuidas raporteeritakse haltuurast

 Noor Menetleja tormab koputamata Juhataja kontoriuksest sisse. Juhataja, kes parajasti on kallamas etikettideta pudelist kohvitassi kuldset märjukest, teeb krampliku liigutuse justkui püüaks ta pudelit peita, kuid nähes, et tegemist on Noore Menetlejaga, kallab rahumeeli edasi.  "Mis kuradi uus lollus see nüüd jälle on?" pärib Noor Menetleja valjuhäälselt.  Juhataja keerab flegmaatiliselt pudelile korgi peale.  Keegi köhatab nurgas ja kui Noor Menetleja sinnapoole vaatab, näeb ta seal kulunud diivanisse vajunud Juristi morni kogu, kes parajasti õuna sööb.  "Sa pead olema spetsiifilisem, et millist neist uutest lollustest sa täpselt nüüd mõtled?" poriseb Jurist  "Kas sa mõtled viimaseid riigihankeseaduse muudatusi? Või seda meie uut töötajate 360-kraadise tagasiside-andmise IT arendust, mida mingi erakordse saavutusena vaidlustati juba enne, kui me selle isegi riigihankesüsteemi üles panna jõudsime? Või seda uut korraldust, mille kohaselt peame kõik  Asutusele

Kuidas uuendatakse veebilehte

Noor Menetleja astub Juhataja tuppa. “Kuule, mida sa tead meie Asutuse uuest veebilehest?” küsib ta pikemalt mõtlemata. Juhataja keerab oma tooli Noore Menetleja poole ning paneb käed pea taha ja püüab mõelda, mida vastata. “Eee, ei midagi,” valetab ta lõpuks. “Kuidas sa ei tea midagi uuest veebilehest, kui sina oled ka selle viimase kirja saajate seas, mille see uue veebilehe projektijuht saatis?” nõuab Noor Menetleja. Juhataja ohkab, meenutades kirja, mis oli tulnud mõni aeg tagasi ja kandnud pealkirja ’Kiire!’, ning mille ta oli läbi lugemata kiiresti kustutanud. “Jah, okei,” tunnistab ta, “tean küll, et seda töötatakse välja, aga ma ütlen ausalt, et ma pole erilist tähelepanu pööranud sellele.” “Kuidas sa ei pööra tähelepanu asjale, mis mõjutab meie eluolu siin Asutuses nii palju?” nõuab Noor Menetleja. “Projektijuht kirjutas mulle eraldi ja ütles, et meie osakond pole talle tagasisidet andnud ja küsis minult, et kas ma olen õige kontakt, et hakata uuel

Kuidas kärbitakse heeringat

Juhataja on parajasti süvenenud mingisse järjekordsesse aruandesse, kui keegi võõras noor tüdruk koputab ta toa uksele.  ‘Jah, tere?’ küsib Juhataja. Seda, et… eee… ma pidin siia täna praktikale tulema, et aga… eee… paistab et keegi ei tea sellest midagi ja öeldi, et ma räägiks vist teiega, te olete Juhataja, jah?’ Juhataja ohkab. Pole esimene kord, kus mõni praktikant talle niimoodi sülle kukub. Mõnikord on talle kukkunud niimoodi sülle isegi inimesed, keda kusagil Asutuses on tööle võetud, aga kellest ikkagi keegi midagi ei tea enne, kui nad kohal on, ja mõnikord isegi siis mitte. Niisiis palub ta praktikandil oodata ning läheb teeb teises toas telefonikõne Suurele Ülemusele. ‘Ah sa kurat,’ ütleb Suur Ülemus, ‘jah, kurat, ma täitsa unustasin ära. Mingi tuttav mul ülikoolist ütles jah et tal on üks Särasilmne Praktikant, jube tark ja potentsiaalikas avaliku halduse tudeng, keda ootaks tema hinnangul ees suur karjäär avalikus sektoris ja keda ta tahaks meile saata korr

Kuidas korraldatakse rahvusvahelisi koostööüritusi

 Juhataja istub Suure Ülemuse toas ebamugaval, kandiliste kulunud käetugedega nahkdiivanil. “… ning ma olen juba pikalt mõelnud, et ma tahaks rohkem teada, mida te oma välislähetuste käigus teete,” räägib Suur Ülemus parajasti. “Minu kätte jõuavad küll kuludokumendid ja pean ütlema, et need on väga mahukad. Hiina, Türgi, Gruusia, Kasahstan – kogu aeg delegatsioonid käivad kohapeal, näen saatkondade vastuvõttude arveid, Eesti majandust tutvustavate ürituste päevakava aga tead, ma just mõtlesin, et ma ise pole ühelgi sellisel üritusel käinud.” “Ahsoo,” ütleb Juhataja. “Ja nii ma mõtlesin siis siin, et ma tegelikult tahaksin olla rohkem sellistesse tegevustesse kaasatud ning vahest ka osaleda mõnel üritusel ise,” ütleb Suur Ülemus. Juhataja vajub natuke näost ära. “Teil vist järgmine lähetus peaks olema Indias?” küsib Suur Ülemus. “Ma nagu mäletan, et kinnitasin dokumendid.” Juhataja noogutab. “Jah,” kinnitab ta, “Delhis, kahe kuu pärast, üks selline väiksem üritus, pisike Eesti delegatsi

Kuidas kasvatatakse surnud hobuseid

Juhataja vaatab unistavalt aknast välja. Akna taga on oranž vastasmaja sein ja raagus puud, selle all pargivad Asutuse autod. Ühel oksal istub vares, kõhvitseb sulgi ning kergendab ennast mõnuga otse Juhataja auto esiklaasi peale. Valge vedel ollus lärtsatab vastu klaasi ja pritsib igale poole laiali. Juhataja ohkab. Noor Menetleja astub Juhataja uksest mööda. ’Kas sa lõunale lähed?’ hõikab ta üle ukse. Kümme minutit hiljem istuvad Noor Menetleja ja Juhataja lähedalolevas söögikohas ja tellivad päevapraed. ’Tead, tegelikult mul oli tööjutt ka,’ teatab Noor Menetleja. Juhataja noogutab, viipab ettekandja ja palub tuua omale klaasi õlut. ’Ühesõnaga,’ ütleb Noor Menetleja. ’Ma olen olnud siin Asutuses juba peaaegu aasta ja pean ütlema, et ma olen sügavalt pettunud. Ma ei saa mitte midagi tehtud, minu aeg kaob ära, igaüks mikromanageerib mind – kooskõlastused, aruanded, planeerimisse sisendid. Ma tulin siia, et muuta asju, teie Asutusel oli nii hea maine – kuid s

Kuidas strateegiatele antakse tagasisidet

 Noor Menetleja tormab Juhataja toauksest sisse. “Kuule,” alustab ta. “Mul on see asi, et…” “Tssss,” ütleb Juhataja, pilk üksisilmi ekraanil. “Ma keskendun.” Noor Menetleja astub Juhataja lauale lähemale ja vaatab ekraanile. Juhataja ekraanil on suur dokument, üle mille laiub pealkiri “Strateegia „Eesti 2035“ üldpilt“. “Misasi see on?” küsib Noor Menetleja. “See on uus suur riiklik strateegia, et kus me tahame olla viieteistkümne aasta pärast,” vastab Juhataja. “See just saadeti meie Asutusele kommenteerimiseks, Suur Ülemus saatis selle edasi Juristile ja tema loomulikult saatis selle edasi mulle, et kas mul on kommentaare.” “Oi, ma ei teadnudki, et meil selliseid suuri strateegiaid tehakse,” ütleb Noor Menetleja heakskiitvalt. “Väga tore ju et väljakutsetele riiklikult nii strateegiliselt lähenetakse. Kas me midagi omalt poolt ka kommenteerime?” “Ma arvan küll,” ütleb Juhataja, “mind siin mõned asjad täitsa häirivad.” “Nagu näiteks?” küsib Noor Menetleja. “No nagu näiteks siin esilehe

Kuidas otsitakse vilepuhujaid

“Nägin su ilukirjanduslikku šedöövrit just raamatupoes müügil,” ütleb Jurist, astudes Juhataja kontoriuksest sisse ja istudes oma tugitooli maha. “Üks Steven Seagali patsiga poiss istus riiuli kõrval toolis, sinu raamat käes ja irvitas seda lugedes, nii et ma arvan, et enam pole sul vaja kaua oodata.” “Mhm,” mühatab Juhataja, pilk aknast välja suunatud, tema ees värskelt välja tulnud ’Maailm Kontoris’ raamat. “On juba mingit tagasisidet ka tulnud sellele?” küsib Jurist. “On keegi lahti hammustanud, milline riigiasutus see meie Asutus siin on?” “Näkää,” raputab Juhataja pead. “Üks tuttav Naaberasutusest küll küsis, kas mina tean, kes selle kirjutas, et tal on kahtlane tunne, et see on keegi nende oma asutusest, aga ma ütlesin, et minu teada kirjutas selle keegi Maal Ettevõtlikkuse Arendamise Sihtasutusest ja ta siis oli natuke pettunud ning lõpetas kõne.” Jurist noogutab. “Ma nägin, et riigiametnike ühises vestluses käis tõsine spekulatsioon selle üle ning ma vihjas

Kuidas kirjutatakse pressiteateid

Noor Menetleja taob koridoris meeleheitlikult kohvimasinat. See luriseb ja puriseb ning sülitab välja mingit kahtlast kollakaspruuni ollust, millel on tökati konsistents ja naftaliini lõhn. Õnnetult seda käes kandes kõmbib ta lootusetult tagasi oma toa poole, kui kuuleb Juhataja toast kostvat naeru. Ta seisatab ja piilub üle ukse sisse. Juhataja istub arvuti ees ja naerab, kahe käega kõhtu kinni hoides. Toa nurgas istub Jurist, silmad suletud ja ta küll just ei naera, kuid tema mornis ilmes on vähemalt kümme protsenti vähem tusasust, kui sealt keskmisel esmaspäeval leida võib. „Soh, mis siis nüüd juhtunud on?“ küsib Noor Menetleja. Juhataja, endiselt naerdes, osutab kuvarile. Kuvaril on Postimehe esiuudis, mis lakooniliselt teatab, et Riigikontrolli audit on leidnud, et kuigi uue riigihangete seaduse ja uue riigihangete registri eesmärk oli muuta hankimist lihtsamaks, on kõik läinud hoopis keerulisemaks. Noor Menetleja tunneb, kuidas temalgi venivad suunurgad natuke ül

Kuidas tehakse riigireformi

Juhataja astub Noore Menetleja kabinetti ja istub ilma pikemalt mõtlemata maha.  ‘Me peame rääkima riigireformist,’ ütleb ta ilma sissejuhatuseta ja Noor Menetleja aimab halba. Riigireform on sõna, mis on Asutuse koridoris läbi käinud korduvalt ilma, et keegi sellest midagi täpselt teaks. Poolikud ajakirjanduse kaudu lekkinud infokillud on aluse pannud põnevatele fantaasiarikastele spekulatsioonidele ning erinevad teooriad on maja peal ringi rännanud juba nädalaid – kord kolitakse kogu Asutus Põlvasse ning kord, et osa asutus lüüakse kaheks, millest üks osa kolitakse Narva-Jõesuusse ning teine osa Superministeeriumisse. Juhataja ise on oma lemmikuna maininud teooriat, et keskkontor kolib Võrru, aga ülejäänud asutus jagatakse väikeste tükkidena üle kogu Eesti. ‘Niisiis,’ ütleb Juhataja, ‘saime Ministeeriumist kätte korraldused, et me peame hakkama riigireformi käigus kolima ning ka numbrid, kui palju inimesi peab Tallinnast olema välja kolitud. Ühesõnaga, peame välja viima