Otse põhisisu juurde

Kuidas käitutakse eetiliselt

Kui Noor Menetleja Juristi kabinetti astub, avastab ta Juhataja ja Juristi sügavas vaidluses.

’Ma ei arva, et riigihankeseaduse paragrahv kolm selle hanke puhul kehtib,’ ütleb Juhataja parajasti.

‘Sa tead väga hästi, et on mõningad paragrahvid, mis kehtivad isegi siis, kui seadus ütleb, et need ei kehti, ja Kontrollivale Asutusele pakub sinu üldteoreetiline eriarvamus kindlasti vähesiirast ja ebapõhjalikku huvi,’ vastab Jurist. 

Noor Menetleja astub lauale lähemale ning asetab meeste vahele avatud kommikarbi.

’Mis te jaurate, sööge kommi parem,’ ütleb ta.

’Sellele vaatamata,’ Juhataja võtab kommi ja pistab selle suhu ning jätkab täis suuga, ’ma arvan, et me saame selle hanke tehtud nii, et me ei saa tagasimaksenõuet, kuna ka audiitorid ju põhimõtteliselt peaksid ikkagi mõistma, et hankeid viivad läbi tavalised ametnikud oma oskuste ja teadmiste järgi ning vigu mõnikord juhtub. Jeebus kui hea šokolaad, mis puhul sa neid jagad?’

’Üks meie koostööpartner tõi, tänutäheks, et me viimases taotlusvoorus tema projekti rahastasime,’ ütleb Noor Menetleja ning võtab endalegi kommi.

'Stopp, raisk,’ röögatab Jurist. ’Sa võtsid kommikarbi vastu koostööpartnerilt?’

’Eee, jah?’ ütleb Noor Menetleja, ’te ju praegu sööte seda?’

’Korruptsioon!’ oigab Jurist silmi pööritades. ’Sa tahad meid kõiki vangi saata, avalikult altkäemaksu võttes?’

’Ma ju ei võtnud altkäemaksu, otsused said langetatud ju enne ja kellelegi mingeid erandeid ega soodustusi ei tehtud,’ kaitseb Noor Menetleja ennast.

’Ja kuidas sa seda kompetentsetele organitele selgitad, ah?’ küsib Jurist morbiidselt. ’Kuidas sa kavatsed tõestada, et see polnud eelnevalt kokku lepitud, ning sinu koostööpartner ei täitnud lihtsalt varasemalt antud lubadust? Võib olla on see karp sulle antud hoopis selle eest, et sa jätsid mõned otsused langetamata, ah?’

’Aga polnud ju nii!’ hüüatab Noor Menetleja ahastavalt.

’Sellele, kas see oli nii või mitte, annab hinnangu riigiprokuratuur,’ vastab Jurist halastamatult. 

’Kuule, ära nüüd jaura,’ sekkub Juhataja, ’maksimaalne, mida kommikarbi eest saaks, oleks noomitus ebaeetilise käitumise eest, kuna ta on kingituse vastu võtnud.’

’Ebaeetiline või mitte, selle kohta on olemas valveparagrahv,’ vastab Jurist. ’Sellega, et sa oled karbi avanud, oled sa lisaks rikkunud Asutuse sisekorraeeskirja, mis ütleb, et kõik kingitused tuleb deklareerida ja hoiustada vastutava isiku juures, kes käitub nendega edasi vastavalt kehtestatud korrale.’

Noor Menetleja vaatab otsa kord Juristile, kord Juhatajale, näol sügav segaduse ilme.

‘Mis asi on valveparagrahv?’ küsib ta lõpuks.

‘Valveparagrahv on mingi suvalises seaduses olev suvaline paragrahv, millest sa pole tõenäoliselt kunagi kuulnud, aga millega sind lüüakse kohe, kui oled teinud mõne elementaarse menetlusvea või kõrvalekalde ettenähtud protsessist, sõltumata vea põhjuseks olnud asjaoludest,’ vastab Jurist. ‘Näiteks, kui sa võtad heausklikult vastu koostööpartnerilt kommikarbi teadmata, et selle puhul on tegemist potentsiaalselt korruptiivse käitumisega ning ei menetle seda vastavalt eeskirjadele.’

Noor Menetleja plahvatab.

’Kurat te närite mu kallal oma juriidilise plämaga,’ käratab ta. ’Sarjate mind, et ma olen ebaeetiline ja korruptiivne mingit kuradi kingitust vastu võttes, aga vaadake, mismoodi te siin ise kogu aeg absoluutselt kõigi asjadega jokite ja susserdate! Kuidas see teie reeglitesse mahub, ah?’

Jurist noogutab.

’Jah,’ ütleb ta, ’kuid siin on üks oluline erinevus – nimelt meie susserdame eetiliselt, sina aga ebaeetiliselt.’

’Mis kurat siin vahet on?’ pahandab Noor Menetleja.

’Väga suur vahe,’ vastab Jurist. ’Eetiline susserdamine toimub igasugust isiklikku heaolu ja kasu täielikult eirates Eesti riigi üldiseks hüvanguks – ehk meie tegude eesmärgiks on kehtestatud ebamõistlikus regulatiivses raamistikus saavutada riigi raha eest riigile ja ühiskonnale maksimaalne avalik ja kasutamiskõlblik tulemus, seda isegi siis, kui selleks on vaja rakendada kasutamiskõlbmatute seaduste kasutamiskõlblike tõlgenduste kogu ulatust. Võiks isegi öelda, kui dramaatiliselt väljenduda, et tegemist on riiklike ja üldrahvalike poliitiliste eesmärkide rohkemal või vähemal määral ennastohverdavalt isetu kangelasliku elluviimisega. Ebaeetiline susserdamine, sinu näitel, on aga see, kui sinu tegude tagajärjel saad sa reeglite painutamisest isiklikku kasu näiteks korruptiivse kommikarbi näol.’

Jurist põrnitseb Juhataja poole, kes rahulikult komme nosib.

’Antud juhul paistab, et sa oled oma personaalsesse omakasupüüdlikku skeemi tõmmanud ka oma otsese juhi,’ ütleb ta.

’Ma olen sooritamas teadmatusest tulenevat inimlikku viga,’ selgitab Juhataja rõõmsalt.

’Teadmatus ei vabasta kriminaalvastutusest,’ pareerib Jurist. 

’Mis see korrektne protsess selliste kingituste puhul siis on?’ ohkab Noor Menetleja.

’Vastavalt sisekorraeeskirjale olen selliste asjade eest vastutavaks isikuks mina,’ ütleb Jurist. ’Korrektne lähenemine antud dilemmale oleks, et sa oleksid pidanud avamata karbi tooma  minule, misjärel mina oleks selle hoiustanud kindlalt ettenähtud kohas.’

’Kus?’ küsib Noor Menetleja.

’Selles raudkapis,’ vastab Jurist, viidates toanurgas kõrguvale seifile. ’Seal hoiustatakse neid kuni realiseerimisaja lõpuni, misjärel loomuliku amortisatsiooniprotsessi osana need utiliseeritakse.’

Juhataja näole ilmub vaevumärgatav muie.

’Visatakse ära sa tahad öelda?’ küsib Noor Menetleja.

’Kantakse ettenähtud korras maha,’ kordab Jurist kindlalt. ’Nüüd, kui sa palun vabandaksid meid hetkeks, meil on Juhatajaga pooleli koosolek, mida me hea meelega privaatsemalt jätkaks. Kommid võta palun kaasa ja tule too pärast minule ära ning ma palun tähele panna, et ma tean täpselt, kui palju nendest söödud on.’

Noor Menetleja vangutab pead ja lahkub ruumist ja kuuleb, kuidas tema selja taga kabineti uks lukustatakse.

Jurist ja Juhataja vaatavad üksteisele pikalt otsa. 

’Ühesõnaga, jätkates meie varasemat vestlust, sa tahad öelda, et ka see hange on meil perses?’ küsib Juhataja.

Jurist noogutab.

’Omavahel öeldes, mul hakkab sellest kõigest siiber saama,’ ohkab Juhataja.

Jurist tõuseb, võtab sahtlist võtme ning astub nurgas oleva raudkapi poole. Võti keerab ning uks avaneb. Kapis on tugevad rauast sahtlid, mille peal seisavad viski- ja konjakipudelid, šokolaadikarbid ning muu hea kraam, mida Asutuse töötajatele erinevatel aegadel on tänutäheks ja kingitusteks toodud. Jurist takseerib asjatundlikult riiulit ning valib lõpuks ühe kuldse vedelikuga täidetud pudeli. Kapi kõrval oleva veemasina juurest võtab ta kaks plastiktopsi, kallab mõlemasse heldelt ja ulatab ühe Juhatajale.

‘Hea, et meie sinuga eetilised oleme,’ ütleb Jurist rahulolevalt.

Juhataja vaatab topsis olevat vedelikku ja siis küsivalt Juristile otsa.

‘Akti järgi on see pudel juba eile maha kantud,’ kehitab Jurist õlgu ja tõstab plasttopsi huultele.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas korraldatakse webinare

  “Mul on probleem, saad sa aru?” ütleb Suur Ülemus tusaselt oma kabinetis edasi-tagasi sammudes. Juhataja, istudes Suure ülemuse laua vastas ebamugavas tugitoolis, noogutab. Muidugi saab ta suurepäraselt aru. Kui Suur Ülemus ütleb, et tal on probleem, siis tähendab, et see on peatselt Juhataja probleem. “Niisiis, meile on heidetud ette, et me peame tegema rohkem, et kaasata sihtgruppe ja kuulata nende arvamust. Kusagil keegi on jälle lajatanud teabenõudega, et kuidas me kaasame partnereid meie uue ülikoolide ja väikeettevõtjate koostööprogrammi väljatöötamisse ning ministeerium saatis selle mulle edasi. Ma küll mingi hetk selle programmi väljatöötamise juures helistasin Asserile, et küsida, mis ta arvab ja ta ütles, et Tartu Ülikoolil pole aega tegeleda iga lollusega, mida riik nende suunas loobib, nii et siis ma panin siis kirja, et sihtgrupp on kaasatud. Ministeerium vastas infopäringule standardvastusega, et kõik nõuded on täidetud ja sihtgruppide tagasiside on oluline ja muud

Kuidas raporteeritakse haltuurast

 Noor Menetleja tormab koputamata Juhataja kontoriuksest sisse. Juhataja, kes parajasti on kallamas etikettideta pudelist kohvitassi kuldset märjukest, teeb krampliku liigutuse justkui püüaks ta pudelit peita, kuid nähes, et tegemist on Noore Menetlejaga, kallab rahumeeli edasi.  "Mis kuradi uus lollus see nüüd jälle on?" pärib Noor Menetleja valjuhäälselt.  Juhataja keerab flegmaatiliselt pudelile korgi peale.  Keegi köhatab nurgas ja kui Noor Menetleja sinnapoole vaatab, näeb ta seal kulunud diivanisse vajunud Juristi morni kogu, kes parajasti õuna sööb.  "Sa pead olema spetsiifilisem, et millist neist uutest lollustest sa täpselt nüüd mõtled?" poriseb Jurist  "Kas sa mõtled viimaseid riigihankeseaduse muudatusi? Või seda meie uut töötajate 360-kraadise tagasiside-andmise IT arendust, mida mingi erakordse saavutusena vaidlustati juba enne, kui me selle isegi riigihankesüsteemi üles panna jõudsime? Või seda uut korraldust, mille kohaselt peame kõik  Asutusele

Kuidas uuendatakse veebilehte

Noor Menetleja astub Juhataja tuppa. “Kuule, mida sa tead meie Asutuse uuest veebilehest?” küsib ta pikemalt mõtlemata. Juhataja keerab oma tooli Noore Menetleja poole ning paneb käed pea taha ja püüab mõelda, mida vastata. “Eee, ei midagi,” valetab ta lõpuks. “Kuidas sa ei tea midagi uuest veebilehest, kui sina oled ka selle viimase kirja saajate seas, mille see uue veebilehe projektijuht saatis?” nõuab Noor Menetleja. Juhataja ohkab, meenutades kirja, mis oli tulnud mõni aeg tagasi ja kandnud pealkirja ’Kiire!’, ning mille ta oli läbi lugemata kiiresti kustutanud. “Jah, okei,” tunnistab ta, “tean küll, et seda töötatakse välja, aga ma ütlen ausalt, et ma pole erilist tähelepanu pööranud sellele.” “Kuidas sa ei pööra tähelepanu asjale, mis mõjutab meie eluolu siin Asutuses nii palju?” nõuab Noor Menetleja. “Projektijuht kirjutas mulle eraldi ja ütles, et meie osakond pole talle tagasisidet andnud ja küsis minult, et kas ma olen õige kontakt, et hakata uuel

Kuidas kärbitakse heeringat

Juhataja on parajasti süvenenud mingisse järjekordsesse aruandesse, kui keegi võõras noor tüdruk koputab ta toa uksele.  ‘Jah, tere?’ küsib Juhataja. Seda, et… eee… ma pidin siia täna praktikale tulema, et aga… eee… paistab et keegi ei tea sellest midagi ja öeldi, et ma räägiks vist teiega, te olete Juhataja, jah?’ Juhataja ohkab. Pole esimene kord, kus mõni praktikant talle niimoodi sülle kukub. Mõnikord on talle kukkunud niimoodi sülle isegi inimesed, keda kusagil Asutuses on tööle võetud, aga kellest ikkagi keegi midagi ei tea enne, kui nad kohal on, ja mõnikord isegi siis mitte. Niisiis palub ta praktikandil oodata ning läheb teeb teises toas telefonikõne Suurele Ülemusele. ‘Ah sa kurat,’ ütleb Suur Ülemus, ‘jah, kurat, ma täitsa unustasin ära. Mingi tuttav mul ülikoolist ütles jah et tal on üks Särasilmne Praktikant, jube tark ja potentsiaalikas avaliku halduse tudeng, keda ootaks tema hinnangul ees suur karjäär avalikus sektoris ja keda ta tahaks meile saata korr

Kuidas korraldatakse rahvusvahelisi koostööüritusi

 Juhataja istub Suure Ülemuse toas ebamugaval, kandiliste kulunud käetugedega nahkdiivanil. “… ning ma olen juba pikalt mõelnud, et ma tahaks rohkem teada, mida te oma välislähetuste käigus teete,” räägib Suur Ülemus parajasti. “Minu kätte jõuavad küll kuludokumendid ja pean ütlema, et need on väga mahukad. Hiina, Türgi, Gruusia, Kasahstan – kogu aeg delegatsioonid käivad kohapeal, näen saatkondade vastuvõttude arveid, Eesti majandust tutvustavate ürituste päevakava aga tead, ma just mõtlesin, et ma ise pole ühelgi sellisel üritusel käinud.” “Ahsoo,” ütleb Juhataja. “Ja nii ma mõtlesin siis siin, et ma tegelikult tahaksin olla rohkem sellistesse tegevustesse kaasatud ning vahest ka osaleda mõnel üritusel ise,” ütleb Suur Ülemus. Juhataja vajub natuke näost ära. “Teil vist järgmine lähetus peaks olema Indias?” küsib Suur Ülemus. “Ma nagu mäletan, et kinnitasin dokumendid.” Juhataja noogutab. “Jah,” kinnitab ta, “Delhis, kahe kuu pärast, üks selline väiksem üritus, pisike Eesti delegatsi

Kuidas kasvatatakse surnud hobuseid

Juhataja vaatab unistavalt aknast välja. Akna taga on oranž vastasmaja sein ja raagus puud, selle all pargivad Asutuse autod. Ühel oksal istub vares, kõhvitseb sulgi ning kergendab ennast mõnuga otse Juhataja auto esiklaasi peale. Valge vedel ollus lärtsatab vastu klaasi ja pritsib igale poole laiali. Juhataja ohkab. Noor Menetleja astub Juhataja uksest mööda. ’Kas sa lõunale lähed?’ hõikab ta üle ukse. Kümme minutit hiljem istuvad Noor Menetleja ja Juhataja lähedalolevas söögikohas ja tellivad päevapraed. ’Tead, tegelikult mul oli tööjutt ka,’ teatab Noor Menetleja. Juhataja noogutab, viipab ettekandja ja palub tuua omale klaasi õlut. ’Ühesõnaga,’ ütleb Noor Menetleja. ’Ma olen olnud siin Asutuses juba peaaegu aasta ja pean ütlema, et ma olen sügavalt pettunud. Ma ei saa mitte midagi tehtud, minu aeg kaob ära, igaüks mikromanageerib mind – kooskõlastused, aruanded, planeerimisse sisendid. Ma tulin siia, et muuta asju, teie Asutusel oli nii hea maine – kuid s

Kuidas strateegiatele antakse tagasisidet

 Noor Menetleja tormab Juhataja toauksest sisse. “Kuule,” alustab ta. “Mul on see asi, et…” “Tssss,” ütleb Juhataja, pilk üksisilmi ekraanil. “Ma keskendun.” Noor Menetleja astub Juhataja lauale lähemale ja vaatab ekraanile. Juhataja ekraanil on suur dokument, üle mille laiub pealkiri “Strateegia „Eesti 2035“ üldpilt“. “Misasi see on?” küsib Noor Menetleja. “See on uus suur riiklik strateegia, et kus me tahame olla viieteistkümne aasta pärast,” vastab Juhataja. “See just saadeti meie Asutusele kommenteerimiseks, Suur Ülemus saatis selle edasi Juristile ja tema loomulikult saatis selle edasi mulle, et kas mul on kommentaare.” “Oi, ma ei teadnudki, et meil selliseid suuri strateegiaid tehakse,” ütleb Noor Menetleja heakskiitvalt. “Väga tore ju et väljakutsetele riiklikult nii strateegiliselt lähenetakse. Kas me midagi omalt poolt ka kommenteerime?” “Ma arvan küll,” ütleb Juhataja, “mind siin mõned asjad täitsa häirivad.” “Nagu näiteks?” küsib Noor Menetleja. “No nagu näiteks siin esilehe

Kuidas otsitakse vilepuhujaid

“Nägin su ilukirjanduslikku šedöövrit just raamatupoes müügil,” ütleb Jurist, astudes Juhataja kontoriuksest sisse ja istudes oma tugitooli maha. “Üks Steven Seagali patsiga poiss istus riiuli kõrval toolis, sinu raamat käes ja irvitas seda lugedes, nii et ma arvan, et enam pole sul vaja kaua oodata.” “Mhm,” mühatab Juhataja, pilk aknast välja suunatud, tema ees värskelt välja tulnud ’Maailm Kontoris’ raamat. “On juba mingit tagasisidet ka tulnud sellele?” küsib Jurist. “On keegi lahti hammustanud, milline riigiasutus see meie Asutus siin on?” “Näkää,” raputab Juhataja pead. “Üks tuttav Naaberasutusest küll küsis, kas mina tean, kes selle kirjutas, et tal on kahtlane tunne, et see on keegi nende oma asutusest, aga ma ütlesin, et minu teada kirjutas selle keegi Maal Ettevõtlikkuse Arendamise Sihtasutusest ja ta siis oli natuke pettunud ning lõpetas kõne.” Jurist noogutab. “Ma nägin, et riigiametnike ühises vestluses käis tõsine spekulatsioon selle üle ning ma vihjas

Kuidas kirjutatakse pressiteateid

Noor Menetleja taob koridoris meeleheitlikult kohvimasinat. See luriseb ja puriseb ning sülitab välja mingit kahtlast kollakaspruuni ollust, millel on tökati konsistents ja naftaliini lõhn. Õnnetult seda käes kandes kõmbib ta lootusetult tagasi oma toa poole, kui kuuleb Juhataja toast kostvat naeru. Ta seisatab ja piilub üle ukse sisse. Juhataja istub arvuti ees ja naerab, kahe käega kõhtu kinni hoides. Toa nurgas istub Jurist, silmad suletud ja ta küll just ei naera, kuid tema mornis ilmes on vähemalt kümme protsenti vähem tusasust, kui sealt keskmisel esmaspäeval leida võib. „Soh, mis siis nüüd juhtunud on?“ küsib Noor Menetleja. Juhataja, endiselt naerdes, osutab kuvarile. Kuvaril on Postimehe esiuudis, mis lakooniliselt teatab, et Riigikontrolli audit on leidnud, et kuigi uue riigihangete seaduse ja uue riigihangete registri eesmärk oli muuta hankimist lihtsamaks, on kõik läinud hoopis keerulisemaks. Noor Menetleja tunneb, kuidas temalgi venivad suunurgad natuke ül

Kuidas tehakse riigireformi

Juhataja astub Noore Menetleja kabinetti ja istub ilma pikemalt mõtlemata maha.  ‘Me peame rääkima riigireformist,’ ütleb ta ilma sissejuhatuseta ja Noor Menetleja aimab halba. Riigireform on sõna, mis on Asutuse koridoris läbi käinud korduvalt ilma, et keegi sellest midagi täpselt teaks. Poolikud ajakirjanduse kaudu lekkinud infokillud on aluse pannud põnevatele fantaasiarikastele spekulatsioonidele ning erinevad teooriad on maja peal ringi rännanud juba nädalaid – kord kolitakse kogu Asutus Põlvasse ning kord, et osa asutus lüüakse kaheks, millest üks osa kolitakse Narva-Jõesuusse ning teine osa Superministeeriumisse. Juhataja ise on oma lemmikuna maininud teooriat, et keskkontor kolib Võrru, aga ülejäänud asutus jagatakse väikeste tükkidena üle kogu Eesti. ‘Niisiis,’ ütleb Juhataja, ‘saime Ministeeriumist kätte korraldused, et me peame hakkama riigireformi käigus kolima ning ka numbrid, kui palju inimesi peab Tallinnast olema välja kolitud. Ühesõnaga, peame välja viima