Otse põhisisu juurde

Kuidas täidetakse tööajatabeleid

’Kurat, üldse ei saa enam oma toas tööd teha,’ uriseb Jurist, lamaskledes Juhataja toas diivanil. ’’Raisk, nagu läbisõiduhoov ja telefoni keskjaam, kõik kogu aeg tulevad ainult küsimusega, et ’kuule, kas sina tead, kui pikk on dokumentide võltsimise puhul kriminaalasja aegumistähtaeg?’ Muudkui aga vastan neile, et viis aastat, ja vaatan, kuidas nad aeglaselt valgeks lähevad. Kõik ju jukerdavad tööajatabelitega ja nüüd stressavad, et lähevad kinni. ’

Juhataja muigab ja avab suu, et vastata, kuid samal hetkel astub sisse Noor Menetleja.

’Olete näinud?’ küsib ta ja paneb lauale väljavõtte ajalehest, kus on kirjutatud, et Ülikoolis toimub ulatuslik tööajatabelite võltsimine.

Juhataja noogutab.

’Mis me nüüd teeme?’ küsib Noor Menetleja. ’Et noh, kas sellest võib tulla midagi, mis ka meid siin puudutab? Et kui mingi uurimine algab ja asi eskaleerub ja hakatakse meil ka siin kaevama?’

Juhataja kehitab õlgu.

’Eks me siis lähme vangi,’ ütleb ta flegmaatiliselt, ‘mul on juba asjad pakitud.’

Noor Menetleja ohkab ja istub laua ääres olevale toolile.

’Miks me seda teeme?’ küsib ta vaikselt. ’Miks me näitame tööajatabelites suvalisi numbreid, kui me kõik teame, et need ei vasta tegelikkusele?’

’Ootoot, mida ma pean kuulma,’ ütleb Jurist etteheitvalt oma diivanilt. ’Ma rõhutan, et kõik meie tööajatabelites esitatud numbrid on fikseeritud vastavalt reaalselt tehtud tööle, kontrollitud ja kinnitatud vastavalt ettenähtud korrale ning neid auditeeritakse regulaarselt meie sisemiste kontrolliorganite poolt.’

’Eeee, seda muidugi, aga ee… miks?’ küsib Noor Menetleja Juhatajale otsa vaadates.

Juhataja kehitab õlgu.

’Hüpoteetiline olukord,’ ütleb ta, ’kujutame ette näiteks, et meil on majas paar europrojekti, millest töötaja saab mingi osa palka. Projektid, nagu me teame, aga kõiguvad ajas – mõnikord on projektis teha väga palju, teinekord aga on koormus väiksem. Projektidega tegelemine on töötaja põhikohustus, tema kuupalk on fikseeritud brutosummana töölepingus. Nüüd töötaja täidab kohusetundlikult ja täpselt oma tööajatabelit, kuid kuu lõpus tuleb välja, et tunnid ei tule kokku – parajasti on ühes projektis vähem intensiivne periood. Töötajale töötasu peame maksma välja aga vastavalt töölepingule. Kuna euroraha me selleks kasutada ei saa, peame leidma vajamineva raha mujalt oma eelarvest – mida meil aga ei ole. Järelikult on meil valida, kas me ei maksa töötajale töötasu välja ja rikume töölepingut ning maandume töövaidluskomisjonis, või teeme tööajatabeli ümber ja sellega võltsime dokumenti ja lähme kriminaalsele teele.’

Juhataja vaatab pika pilguga aknast välja ja jätkab siis.

’Ning muidugi on ka küsimus planeerimises. Kuna me alati ei suuda planeerida sajaprotsendilise täpsusega eelarveid ja tegevusmahtusid ette, kuna vaatamata kõigile katsetele pole meil veel tekkinud ettenägemisvõimet, siis on vääramatu, et tekib risk, et tegelik töökoormus ei vasta sellele, mis tegelikult on. Eelarvenumbrid meil kinnitatakse aga sendise täpsusega ning neid me muuta ei saa. Lähed palkadeks mõeldud eelarvereaga lõhki, oled pekkis, kuna keegi sulle lisaraha ei anna ja saad pähe, et ei oska planeerida. Jääb midagi üle, oled pekkis, kuna järgmisel aastal võetakse sulle eraldatavat eelarvet vähemaks ja saad pähe, et ei oska planeerida. Ehk ainuke võimalus on kasutada kogu raha ära täpselt nii, nagu planeeritud.

Kergesti võib näiteks tekkida olukord, kus aasta alguses arvame, et projekt on lihtne ja planeerime, et töötaja osaleb selles 30-protsendilise töökoormusega. Siis aga tuleb välja, et asjad on täitsa pekkis, ning enne kui arugi saame, paneb töötaja ausalt kirja, et ta töötab projekti raames vähemalt poole koormusega. See aga tähendab, et palgaraha saab otsa enne aasta lõppu, nii et siis oleks valida – kas jätta kogu projekt seisma ja mitte saavutada eesmärke, mistõttu läheks kogu kupatus abikõlbmatuks,  teha eelarve muudatus ja palvetada, et see rahuldatakse, mida ei juhtu, või võtta tööajatabel ja märkida sinna endiselt, et töötaja töötab projektis 30-protsendilise töökoormusega, isegi kui see ei vasta reaalsusele. Töötaja töökoormus tasandub teiste projektide arvelt ära nagunii, kuna tee mis sa teed, ööpäevas on ikkagi ainult kindel arv töötunde.

Ja siit võimegi edasi võtta näiteks töö- ja puhkeaja seaduse. Kujutame ette näiteks, et töötajal und ei ole, või tuleb tal öösel suurepärane mõte, ning ta teeb midagi projekti jaoks. Kuna tegemist on öötööga, läheks see tasustamisele kõrgema määraga. Või, jumal hoidku, kui keegi peaks tegema tööd nädalavahetusel või riigipühal – neid tunde ja summasid ei suuda siis keegi kokku lüüa nii, et seadust ei rikutaks. Enne kui arugi saad, on sul majas sees päringud, et miks teie töötajad töötavad öösel, kui töölepingus on sätestatud, et töö tegemise aeg on kella 09.00 ja 17.30 vahel.

Lisaks muidugi on siin alati küsimus, et mida tööajatabelisse kirjutada. Tegevused peavad olema otseselt elluviidava programmiga seotud, aga siin on tõlgendusruumi oi kui palju. Kirjutad, et osalesid koosolekul, siis ole valmis esitama ka koosoleku päevakava, mis tõestaks, et koosolek on seotud programmi eesmärkide elluviimisega. Mida täpsemalt kirjutad, seda suurem on tõenäosus, et millegagi lendad Kontrollivale Asutusele vahele ja kuna kord esitatud tööajatabelit uuesti esitada ei lubata, siis saad ka tagasimaksenõude kohe kirja. Seepärast sisutegevused ongi meil tööajatabelis tegevused üldistatud tasemele, kust mingeid spetsiifilisi tegevusi pole lihtsalt võimalik välja lugeda.

Selleks, et neid probleeme vältida, ongi meil arvestuslikult kõikidel eurorahaga töötavatel inimestel sätestatud kindel osakaal palgast, mida nad fondidest saavad, neil on koostatud korrektsed lepingud ning ametijuhendid, eurorahadest tehtava töö osakaal on fikseeritud ametijuhendites protsentides, tööajatabelitel on kõik vajalikud kinnitused ja allkirjad, tegevuste sisu on üldistatud, et tehakse x töötundi ‘programmiga otseselt seotud tööd’ – lihtsalt tunnid võivad olla mõnikord pisut loovamalt kirjutatud.’

’Ma rõhutan endiselt, et loovusega pole tööajatabelitel mingit pistmist,’ uriseb Jurist diivanilt.

’Ehk sa tahad mulle öelda, et meie tööajatabelites olev info pole väärt niisket peerugi, kuna teisiti polegi lihtsalt võimalik?’ küsib Noor Menetleja.

’Loomulikult,’ noogutab Juhataja, tema ilmes üllatus Noorele Menetlejale mitteomase keelekasutuse tõttu. ’Oh, muidugi on siin idee ilus – et fondidest tasustatakse ainult selle töö eest, mis läheb fondist rahastatavate projektide jaoks – kuid see pole lihtsalt tehtav. Rahandusministeeriumi suunis on, et eurotoetusi tuleb mõõdutundetult põletada eelisjärjekorras ning nende kasutuselevõttu tuleb igakülgselt kiirendada – rohkem projekte ja tegevusi ning väljamakseid. Meie oma Ministeerium annab meile suunise, et riigireformi käigus on vaja kärpida igal aastal tegevusi 3% võrra, ning eraldab meile vastavalt vähem eelarvelisi vahendeid. Tööjõuturg annab meile suunise, et kui me töötajate palku ei tõsta, siis pole meil inimesi vaja koondada, lähevad ise kõik ära ning uusi töötajaid pole kusagilt võtta kuna kõik teavad, et riigireformi käigus meie Asutus viiakse Tallinnast ära ning tõenäoliselt ei taha keegi avastada ennast ootamatult kusagil Urvastes või Tõrvas. Kontrolliv Asutus annab meile suunise, et tööajatabeleid tuleb täita vastavalt tegelikult tehtud tööle. Kõik meie sektoris töötavad inimesed saavad aru, et kõiki neid suuniseid pole võimalik korraga täita, mistõttu senini pole seda ka kella külge pandud.’

’Oot, kui kõik seda teavad, siis kuidas meie tööajatabelid Kontrollivast Asutusest läbi on läinud?’ küsib Noor Menetleja imestunult.

’Ka nemad teavad suurepäraselt, mis toimub,’ mühatab Juhataja, ’nemad peavad ju ka oma tööajatabeleid täitma.’

’Et põhimõtteliselt ma saan aru, et meil on järjekordne reegel, mida pole võimalik täita, ning kõik teavad, et seda pole võimalik täita, aga kuna see reegel ikkagi on, siis keegi pani asja nüüd suure kella külge ja nüüd kõik jauravad?’ küsib Noor Menetleja.

’Absoluutselt,’ ütleb Juhataja, ’küllap see aga varsti sureb ära ka selles Asutuses, mis praegu vahele jäi. Avaldatakse pressiteated. Viidatakse, et ega see ongi selline asi, et seda ei saagi lõpuni kontrollida. Süüdistatakse riikliku rahastamise vähesust. Mõni õnnetu tähe all sündinud madala tasemega ametnik, kellel tõenäoliselt mingit sõnaõigust selles asjas ei olnud, saab kinga ning sama hingetõmbega raporteeritakse seda riigireformi käigus tehtava struktuurireformina. Sisekontroll algatab juurdluse. Tõenäoliselt moodustatakse komisjon või kaks. Mingi hetk võetakse teema kokku, väljastatakse kodulehel info, et olukord on analüüsitud, meetmed tarvitusele võetud ja olukord parendatud, hoolikalt selle kohta pressiteadet mitte väljastatades. Elu normaliseerub nii seal kui mujal ja tööajatabeleid tehakse edasi nii, nagu neid on alati tehtud.’

’Aga kas on risk, et mingi hetk tullakse ka meile uurima?’ küsib Noor Menetleja. ’Et, noh, äkki ühel päeval kõnnin siin, ning Steven Seagali patsiga poisid on koridori peal ja ütlevad, et nad tahavad minuga natuke vestelda minu tööajatabelite teemal?’

Jurist liigatab oma diivanis.

’Siis ma paluksin sul hoolega mõelda, kus on sinu lojaalsus, tuletades meelde, et meil on siin ikkagi ühtne meeskond, monoliitne löögirusikas, ning kõik me koos täidame etteantud reegleid ning üksteise peale ei kaevata,’ ütleb ta tõsiselt.

Noor Menetleja noogutab ja tõuseb.

’Kas selle tänase arutelu peaksin ma panema kirja oma tööajatabelis kui projekti raames tehtud koolituse?’ küsib ta.

’Näkää, koolituse kohta peaksime esitama lisaks päevakava ja registreerimislehe,’ ütleb Juhataja, ’kirjuta lihtsalt ’toimunud tegevuste analüüs ja tulevaste plaanide seadmine’.’

Noor Menetleja ohkab ja lahkub. Tuppa sigineb vaikus.

’Mida perset sa ajasid seal lojaalsusest ja kaebamisest?’ küsib Juhataja lõpuks.

Jurist irvitab.

’No ta ju küsis, et mida ta peaks tegema, kui Steven Seagali patsiga poisid tuleksid patseerima ja ebameeldivaid küsimusi küsima,’ vastab ta. ’Ma arvan et sa nõustud minuga, et poleks ilmselt sinu huvides hea mõte, kui ta räägiks kompetentsetele organitele asjadest nii nagu need on.’

’Ja mida sina ise teeksid?’ küsib Juhataja.

’Ega ma loll ei ole, loomulikult läheksin ma kokkuleppemenetlusele,’ kehitab Jurist õlgu, tõuseb ja lahkub, jättes Juhataja talle järgi vaatama.

Kommentaarid

  1. See tuletab meelde, et mul on 4 kuud oma tööajatabelid täimata. Kui Noorel Menetlejal, Juhatajal või Juristil on pakkuda sinna mõni Kontrollivast Asutusest läbi läinud tegevus, siis oleksin suur kõrv.

    VastaKustuta
  2. Tõrva patrioodina leian, et võttes arvesse nii mõõdetavad (kaugus Kontrollivast Asutusest, kaugus Läti piirist) kui ka otseselt mittemõõdetavad (elukeskkonna kvaliteet jm) näitajad, on Juhataja vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks ja parendamiseks pigem mõistlik kaaluda relokeerumist Tõrvasse (mitte Urvastesse), selmet tuua seda vabanduseks ebaõnnestunud personalipoliitika osas. Tuletame ka meelde, et Noore Menetleja vanemad on samast kandist pärit, nii et potentsiaali on.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas korraldatakse webinare

  “Mul on probleem, saad sa aru?” ütleb Suur Ülemus tusaselt oma kabinetis edasi-tagasi sammudes. Juhataja, istudes Suure ülemuse laua vastas ebamugavas tugitoolis, noogutab. Muidugi saab ta suurepäraselt aru. Kui Suur Ülemus ütleb, et tal on probleem, siis tähendab, et see on peatselt Juhataja probleem. “Niisiis, meile on heidetud ette, et me peame tegema rohkem, et kaasata sihtgruppe ja kuulata nende arvamust. Kusagil keegi on jälle lajatanud teabenõudega, et kuidas me kaasame partnereid meie uue ülikoolide ja väikeettevõtjate koostööprogrammi väljatöötamisse ning ministeerium saatis selle mulle edasi. Ma küll mingi hetk selle programmi väljatöötamise juures helistasin Asserile, et küsida, mis ta arvab ja ta ütles, et Tartu Ülikoolil pole aega tegeleda iga lollusega, mida riik nende suunas loobib, nii et siis ma panin siis kirja, et sihtgrupp on kaasatud. Ministeerium vastas infopäringule standardvastusega, et kõik nõuded on täidetud ja sihtgruppide tagasiside on oluline ja muud

Kuidas raporteeritakse haltuurast

 Noor Menetleja tormab koputamata Juhataja kontoriuksest sisse. Juhataja, kes parajasti on kallamas etikettideta pudelist kohvitassi kuldset märjukest, teeb krampliku liigutuse justkui püüaks ta pudelit peita, kuid nähes, et tegemist on Noore Menetlejaga, kallab rahumeeli edasi.  "Mis kuradi uus lollus see nüüd jälle on?" pärib Noor Menetleja valjuhäälselt.  Juhataja keerab flegmaatiliselt pudelile korgi peale.  Keegi köhatab nurgas ja kui Noor Menetleja sinnapoole vaatab, näeb ta seal kulunud diivanisse vajunud Juristi morni kogu, kes parajasti õuna sööb.  "Sa pead olema spetsiifilisem, et millist neist uutest lollustest sa täpselt nüüd mõtled?" poriseb Jurist  "Kas sa mõtled viimaseid riigihankeseaduse muudatusi? Või seda meie uut töötajate 360-kraadise tagasiside-andmise IT arendust, mida mingi erakordse saavutusena vaidlustati juba enne, kui me selle isegi riigihankesüsteemi üles panna jõudsime? Või seda uut korraldust, mille kohaselt peame kõik  Asutusele

Kuidas uuendatakse veebilehte

Noor Menetleja astub Juhataja tuppa. “Kuule, mida sa tead meie Asutuse uuest veebilehest?” küsib ta pikemalt mõtlemata. Juhataja keerab oma tooli Noore Menetleja poole ning paneb käed pea taha ja püüab mõelda, mida vastata. “Eee, ei midagi,” valetab ta lõpuks. “Kuidas sa ei tea midagi uuest veebilehest, kui sina oled ka selle viimase kirja saajate seas, mille see uue veebilehe projektijuht saatis?” nõuab Noor Menetleja. Juhataja ohkab, meenutades kirja, mis oli tulnud mõni aeg tagasi ja kandnud pealkirja ’Kiire!’, ning mille ta oli läbi lugemata kiiresti kustutanud. “Jah, okei,” tunnistab ta, “tean küll, et seda töötatakse välja, aga ma ütlen ausalt, et ma pole erilist tähelepanu pööranud sellele.” “Kuidas sa ei pööra tähelepanu asjale, mis mõjutab meie eluolu siin Asutuses nii palju?” nõuab Noor Menetleja. “Projektijuht kirjutas mulle eraldi ja ütles, et meie osakond pole talle tagasisidet andnud ja küsis minult, et kas ma olen õige kontakt, et hakata uuel

Kuidas kärbitakse heeringat

Juhataja on parajasti süvenenud mingisse järjekordsesse aruandesse, kui keegi võõras noor tüdruk koputab ta toa uksele.  ‘Jah, tere?’ küsib Juhataja. Seda, et… eee… ma pidin siia täna praktikale tulema, et aga… eee… paistab et keegi ei tea sellest midagi ja öeldi, et ma räägiks vist teiega, te olete Juhataja, jah?’ Juhataja ohkab. Pole esimene kord, kus mõni praktikant talle niimoodi sülle kukub. Mõnikord on talle kukkunud niimoodi sülle isegi inimesed, keda kusagil Asutuses on tööle võetud, aga kellest ikkagi keegi midagi ei tea enne, kui nad kohal on, ja mõnikord isegi siis mitte. Niisiis palub ta praktikandil oodata ning läheb teeb teises toas telefonikõne Suurele Ülemusele. ‘Ah sa kurat,’ ütleb Suur Ülemus, ‘jah, kurat, ma täitsa unustasin ära. Mingi tuttav mul ülikoolist ütles jah et tal on üks Särasilmne Praktikant, jube tark ja potentsiaalikas avaliku halduse tudeng, keda ootaks tema hinnangul ees suur karjäär avalikus sektoris ja keda ta tahaks meile saata korr

Kuidas korraldatakse rahvusvahelisi koostööüritusi

 Juhataja istub Suure Ülemuse toas ebamugaval, kandiliste kulunud käetugedega nahkdiivanil. “… ning ma olen juba pikalt mõelnud, et ma tahaks rohkem teada, mida te oma välislähetuste käigus teete,” räägib Suur Ülemus parajasti. “Minu kätte jõuavad küll kuludokumendid ja pean ütlema, et need on väga mahukad. Hiina, Türgi, Gruusia, Kasahstan – kogu aeg delegatsioonid käivad kohapeal, näen saatkondade vastuvõttude arveid, Eesti majandust tutvustavate ürituste päevakava aga tead, ma just mõtlesin, et ma ise pole ühelgi sellisel üritusel käinud.” “Ahsoo,” ütleb Juhataja. “Ja nii ma mõtlesin siis siin, et ma tegelikult tahaksin olla rohkem sellistesse tegevustesse kaasatud ning vahest ka osaleda mõnel üritusel ise,” ütleb Suur Ülemus. Juhataja vajub natuke näost ära. “Teil vist järgmine lähetus peaks olema Indias?” küsib Suur Ülemus. “Ma nagu mäletan, et kinnitasin dokumendid.” Juhataja noogutab. “Jah,” kinnitab ta, “Delhis, kahe kuu pärast, üks selline väiksem üritus, pisike Eesti delegatsi

Kuidas kasvatatakse surnud hobuseid

Juhataja vaatab unistavalt aknast välja. Akna taga on oranž vastasmaja sein ja raagus puud, selle all pargivad Asutuse autod. Ühel oksal istub vares, kõhvitseb sulgi ning kergendab ennast mõnuga otse Juhataja auto esiklaasi peale. Valge vedel ollus lärtsatab vastu klaasi ja pritsib igale poole laiali. Juhataja ohkab. Noor Menetleja astub Juhataja uksest mööda. ’Kas sa lõunale lähed?’ hõikab ta üle ukse. Kümme minutit hiljem istuvad Noor Menetleja ja Juhataja lähedalolevas söögikohas ja tellivad päevapraed. ’Tead, tegelikult mul oli tööjutt ka,’ teatab Noor Menetleja. Juhataja noogutab, viipab ettekandja ja palub tuua omale klaasi õlut. ’Ühesõnaga,’ ütleb Noor Menetleja. ’Ma olen olnud siin Asutuses juba peaaegu aasta ja pean ütlema, et ma olen sügavalt pettunud. Ma ei saa mitte midagi tehtud, minu aeg kaob ära, igaüks mikromanageerib mind – kooskõlastused, aruanded, planeerimisse sisendid. Ma tulin siia, et muuta asju, teie Asutusel oli nii hea maine – kuid s

Kuidas strateegiatele antakse tagasisidet

 Noor Menetleja tormab Juhataja toauksest sisse. “Kuule,” alustab ta. “Mul on see asi, et…” “Tssss,” ütleb Juhataja, pilk üksisilmi ekraanil. “Ma keskendun.” Noor Menetleja astub Juhataja lauale lähemale ja vaatab ekraanile. Juhataja ekraanil on suur dokument, üle mille laiub pealkiri “Strateegia „Eesti 2035“ üldpilt“. “Misasi see on?” küsib Noor Menetleja. “See on uus suur riiklik strateegia, et kus me tahame olla viieteistkümne aasta pärast,” vastab Juhataja. “See just saadeti meie Asutusele kommenteerimiseks, Suur Ülemus saatis selle edasi Juristile ja tema loomulikult saatis selle edasi mulle, et kas mul on kommentaare.” “Oi, ma ei teadnudki, et meil selliseid suuri strateegiaid tehakse,” ütleb Noor Menetleja heakskiitvalt. “Väga tore ju et väljakutsetele riiklikult nii strateegiliselt lähenetakse. Kas me midagi omalt poolt ka kommenteerime?” “Ma arvan küll,” ütleb Juhataja, “mind siin mõned asjad täitsa häirivad.” “Nagu näiteks?” küsib Noor Menetleja. “No nagu näiteks siin esilehe

Kuidas otsitakse vilepuhujaid

“Nägin su ilukirjanduslikku šedöövrit just raamatupoes müügil,” ütleb Jurist, astudes Juhataja kontoriuksest sisse ja istudes oma tugitooli maha. “Üks Steven Seagali patsiga poiss istus riiuli kõrval toolis, sinu raamat käes ja irvitas seda lugedes, nii et ma arvan, et enam pole sul vaja kaua oodata.” “Mhm,” mühatab Juhataja, pilk aknast välja suunatud, tema ees värskelt välja tulnud ’Maailm Kontoris’ raamat. “On juba mingit tagasisidet ka tulnud sellele?” küsib Jurist. “On keegi lahti hammustanud, milline riigiasutus see meie Asutus siin on?” “Näkää,” raputab Juhataja pead. “Üks tuttav Naaberasutusest küll küsis, kas mina tean, kes selle kirjutas, et tal on kahtlane tunne, et see on keegi nende oma asutusest, aga ma ütlesin, et minu teada kirjutas selle keegi Maal Ettevõtlikkuse Arendamise Sihtasutusest ja ta siis oli natuke pettunud ning lõpetas kõne.” Jurist noogutab. “Ma nägin, et riigiametnike ühises vestluses käis tõsine spekulatsioon selle üle ning ma vihjas

Kuidas kirjutatakse pressiteateid

Noor Menetleja taob koridoris meeleheitlikult kohvimasinat. See luriseb ja puriseb ning sülitab välja mingit kahtlast kollakaspruuni ollust, millel on tökati konsistents ja naftaliini lõhn. Õnnetult seda käes kandes kõmbib ta lootusetult tagasi oma toa poole, kui kuuleb Juhataja toast kostvat naeru. Ta seisatab ja piilub üle ukse sisse. Juhataja istub arvuti ees ja naerab, kahe käega kõhtu kinni hoides. Toa nurgas istub Jurist, silmad suletud ja ta küll just ei naera, kuid tema mornis ilmes on vähemalt kümme protsenti vähem tusasust, kui sealt keskmisel esmaspäeval leida võib. „Soh, mis siis nüüd juhtunud on?“ küsib Noor Menetleja. Juhataja, endiselt naerdes, osutab kuvarile. Kuvaril on Postimehe esiuudis, mis lakooniliselt teatab, et Riigikontrolli audit on leidnud, et kuigi uue riigihangete seaduse ja uue riigihangete registri eesmärk oli muuta hankimist lihtsamaks, on kõik läinud hoopis keerulisemaks. Noor Menetleja tunneb, kuidas temalgi venivad suunurgad natuke ül

Kuidas tehakse riigireformi

Juhataja astub Noore Menetleja kabinetti ja istub ilma pikemalt mõtlemata maha.  ‘Me peame rääkima riigireformist,’ ütleb ta ilma sissejuhatuseta ja Noor Menetleja aimab halba. Riigireform on sõna, mis on Asutuse koridoris läbi käinud korduvalt ilma, et keegi sellest midagi täpselt teaks. Poolikud ajakirjanduse kaudu lekkinud infokillud on aluse pannud põnevatele fantaasiarikastele spekulatsioonidele ning erinevad teooriad on maja peal ringi rännanud juba nädalaid – kord kolitakse kogu Asutus Põlvasse ning kord, et osa asutus lüüakse kaheks, millest üks osa kolitakse Narva-Jõesuusse ning teine osa Superministeeriumisse. Juhataja ise on oma lemmikuna maininud teooriat, et keskkontor kolib Võrru, aga ülejäänud asutus jagatakse väikeste tükkidena üle kogu Eesti. ‘Niisiis,’ ütleb Juhataja, ‘saime Ministeeriumist kätte korraldused, et me peame hakkama riigireformi käigus kolima ning ka numbrid, kui palju inimesi peab Tallinnast olema välja kolitud. Ühesõnaga, peame välja viima