Kuidas kirjutatakse riiklikult olulisi prognoose

'Ning tänasel koosoleku lõpuks tahaksin ma eraldi tänada veel Juhatajat,' kõmistab Suur Ülemus üle koosolekulaua.

Nihelemine laua ümber peatub äkitselt. Inimesed vaatavad üksteisele otsa. Mitte kunagi ei juhtu, et Suur Ülemus kedagi isiklikult tänaks. Siin on nüüd mingi jama. Kas valmistutakse Juhatjat vallandama? Või hoopis on Juhataja käinud Suure Ülemuse juures kellegi peale kaebamas?

Kõigi pilgud pöörduvad Juhataja poole, kes vajub kahtlustavate pilkude koorma all kössi.

'Jah, just,' ütleb Suur Ülemus, 'ma just tulin Asutuse nõukogu koosolekult, kus avaldati tänu, et Juhataja vastutusvalkond on täitnud aasta alguses prognoositud indikaatorid sajaprotsendiliselt ja veelgi enam - ülitäpselt. Nad ütlesid, et see on uskumatu - et aasta alguses on prognoositud, et meie poolt sihtgrupile korraldatavatel koolitustel osaleb 883 inimest, ning tegelikult osales 884. See on hämmastav täpsus, ning nõukogu on rahul. Seetõttu annan ma edasi ka oma tänu.'

Juhataja ajab selja väheke rohkem sirgu ning noogutab tagasihoidlikult. Teiste inimeste pilkudes kajastub kahtlustus ja kadedus - kadedus, et Juhataja on mingi trikiga oma numbrid täppi pannud ja kahtlustus, et ilmselt on ta õige tulemuse saamiseks numbreid masseerinud ja neid vastavalt siis kas suuremaks või väiksemaks valetanud, mis, tõele au andes, ei pruugi olla sugugi alusetu kahtlustus. 

Koolituste statistika Juhataja osakonnas on gigantne exceli tabel millest ei saa mitte keegi mida kuraditki aru, kuna sinna on kogutud koolitavate andmeid viimased viisteist aastat. Selle käigus on muutunud definitsioonid, klassifikaatorid, koolituste sisu ning pealkirjad, seda on täitnud vähemalt viiskümmend erinevat inimest erinevatel aegadel ja neil igaühel on olnud erinev visioon, mida täpselt veergudesse kirjutada. See ühtlasi tähendab, et igasugused numbrid, mis tabelist tulevad, on kahtlased, kuna kontrollida neid keegi ei saa ega oska, kuna alustabel on juba aastaid tagasi lootusetult vussi keeratud. Parandada seda enam ka ei saa, kuna see võtaks metsiku aja ning tagantjärele tekitaks olukorra, kus aruannetes raporteeritud numbrid ning tegelikult tabelis olevad numbrid on kaugelt erinevad. Seetõttu on karm keeld, et ainuke, kes sealt tabelist kunagi mingeid numbreid välja võtab, on Juhataja, et tagada järjepidevus vähemalt valetamiseski.

'Ning ühtlasi tuletan teile kõigile meelde, et ootan teie osakondadest järgmise aasta indikaatori täitmise prognoose homme õhtuks,' jätkab Suur Ülemus. 'Samuti, kuna ministeerium soovib teha pikemaajalisi strateegilisi plaane, on nad öelnud, et soovivad meilt ka pikemaajalisi prognoose. Sellest lähtuvalt palun teil esitada prognoosid ja indikaatorite täitmise numbrid mitte ainult 2019 aastaks, vaid ühtlasi ka 2020, 2021, 2022 ja 2023. aastaks. Ma arvan et ma ei pea rõhutama, et teie prognoosid on aluseks potentsiaalsetele eelarveraldistele ning kuna meie tegevus on riiklikult olulised, siis sellest sõltub meie majanduskasv ja edasine heaolu.'

Laua ümber vallandub vaevumärgatv kollektiivne oie ja silmapööritus. Kõik teavad suurepäraselt, et prognooside, mis on tehtud kauemaks kui pool aastat, sisuline väärtus on võrdne mädanenud kapsaga - teoreetiliselt kõlbab küll süüa, aga suurt kasu loota ei ole ja söömisel võib järgneda oluline terviserike. Samas, mingitel arusaamatutel põhjustel, jätkatakse jaburate prognooside küsimist ja selle põhjal riiklike otsuste tegemist, kuigi kõik numbrid on ametkondade poolt kõhutunde põhjal ära timmitud. Peamisteks motivaatoriteks seejuures ametnike puhul on, et saaks järjekordse lolluse kaelast ära lootuses, et kui indikaatorite täitmine liiga palju küsimusi hakkab tekitama, siis nad on juba lahkunud mõnda teise asutusse ja vassivad seal kokku uusi numbreid, nii et ebamugavatele küsimustele peab vastama keegi teine õnnetu hing kes oma õnnetuseks pahaaimamatult nende poolt vabastatud kohale on kandideerinud.

'Räägi välja, mis su saladus on?' küsib Jurist koosolekuruumist lahkudes.

'Suurepärased prognoosimisoskused,' kehitab Juhataja õlgu. Jurist põrnitseb teda natuke, pomiseb siis midagi arusaamatut äraneetud kommunistidest ning kõnnib minema. Juhataja sulgeb ennast oma kabinetti, nõjatub mugavalt oma ebamugavasse tooli ja suunab pilgu lakke.

'Niisiis,' mõtleb ta, 'käesoleval aastal osales 884 inimest koolitusel, järelikult peab olema järgmisel aastal natuke rohkem. Mitte palju, aga natuke. Eelarvet küll ei eraldata rohkem, kuid info levib, niisiis, uhh...' 

Väljas tuul sikutab akna taga puuoksi ja õhtupäikese varjud mängivad Juhatja kabineti valgeksvõõbatud laes. Need keerlevad ja keerlevad ja peaaegu moodustavad midagi numbritesarnast ja Juhataja põrnitseb äraolevalt varjudemängu, kuni lõpuks ta teab.

'907 inimest, just,' pomiseb ta ja paneb numbri kirja. 'Just niipalju neid osalebki. Ja ülejärgmisel aastal peab olema taaskord natuke suurem number, mitte palju, aga natuke. Paneks 5 protsenti suurem, aga see oleks liiga palju. Kindlasti ei või see olla täisarv, keegi loll, aga usin ametnik ministeeriumis pärast hammustab läbi, et ma lihtsalt korrutan suvalise numbri ümmarguse numbriga, ja kellel seda jama veel vaja on siis. Järelikult peab olema täiesti suvaline protsent - näiteks 2,49 protsenti, jah, see on hea number. Ja kujutame ette, et äkki siis sealt edasi heade tulemuste eest suurendatakse eelarvet mõni protsent, nii et korrutame siis sealt edasi järgmiseks aastaks näiteks, uhh, 4,55 protsendiga, täpselt. Ning kuna see indikaator jääb siis ilmselt täitmata, siis sealt edasi eelarvet vähendatakse, nii et siis kasvab osalejate protsent ainult 1,22 protsenti. Ja siis viimaseks, 2023 aastaks, ooo, siis on kindlasti midagi muutunud, ma küll ei tea mis, aga ütleme et midagi muutub ja maagiliselt põrutavad osalejate arvud tervelt 5,42-protsendise kasvu juurde. Jah, just nii, see tundub õige.'

Juhataja avab arvuti ning täidab ettenähtud dokumendis ära lahtrid prognoositavate numbritega, salvestab ja suleb faili, olles rahul, et on andnud omapoolse panuse Eesti riigi tuleviku planeerimisse.