Otse põhisisu juurde

Kuidas tähistatakse jõule

Kellaosutid lähenevad viiele õhtul. Väljas on pime, üksnes mingi lörtsilaadne ollus pladistab vastu kontoriakent. Tavapäraselt kontoris valitsev kõnekõma ja telefonide helin on vaikinud. On viimane tööpäev enne jõulupühi.

Noor Menetleja suleb arvuti ning ringutab. Ta sorteerib viimased laual olevad dokumendid hoolikalt kahte kausta – üks, mis läheb säilitamiseks riiulites olevatesse kaustadesse ning teine, mis läheb otse paberihunti. Ta paneb hoolikalt ühele joonele pastakatopsi ja klammerdaja, ühendab dokist lahti sülearvuti ning pistab selle seljakotti juhuks, kui jõulude ajal peaks tekkima mõni kriis, mis vajab kohest reageerimist. Ta tõuseb, kustutab toas tule ning sammub läbi vaiksete koridoride ukse poole, pehme vaip summutamas tema sammude kaja.

Veel viimasel hetkel, käsi juba ukselingil, otsustab ta astuda veel Juhataja juurest läbi ning soovida häid pühi. Juhataja toa uks on suletud, kuid uksepragudest paistva valguse järgi otsustab Noor Menetleja, et Juhataja on veel kontoris ning ta koputab.

’Sisse,’ hõikab Juhataja ning Noor Menetleja avab ukse ja astub sisse.

Juhataja lamaskleb mugavalt arvuti ees toolil, Jurist on röötsakil tugitoolis. Meeste vahel on pudel Läti maksumärkidega rummi, mida pealtnäha on juba ohtralt tühjendatud. 

’Eee, ma tulin läbi, et eee.. et hakkasin koju minema ja mõtlesin siis, et… eeee… ühesõnaga, häid jõule!’ pomiseb Noor Menetleja.

’Häid jõule sulle ka,’ sõnab Juhataja. ’Tore et läbi astusid, me siin just mõtlesime, et kutsume sind ka miljonimängule.’

’Miljonimängule?’ küsib Noor Menetleja üllatunult.

’Mhm,’ ütleb Jurist, ’seoses sellega, et on aasta viimane tööpäev, toimub meil Asutustevaheline miljonijaht, kus paljud kaotavad vähe, aga traditsiooniliselt keegi kaotab väga palju. Kuna kõik riigi järelevalveametnikud soovivad pühi pidama minnes oma töölauad puhtaks teha, siis viimasel tööpäeval on vaja neil saavutada hingeseisund, mida kokkuvõtvalt võib kirjeldada, et ’töö on tehtud’. See tähendab, et sel päeval kirjutatakse välja kõik pooleliolevad trahvid, vaidlustused, järelevalvemenetlused, tagasimaksenõuded ja algatatakse auditid. Kuna kõik riigiasutused on sellega juba harjunud, on see muudetud miljonimänguks, kus tehakse panuseid, milline Asutus saab aasta viimasel tööpäeval kõige suurema tagasimaksenõude ning peaauhind läheb sellele, kes saab sisse miljoni või enam.’

Ning Jurist sirutab välja käe ning kallab oma klaasi meeldiva aroomiga pruunikat vedelikku täis.

’Praegusel hetkel juhivad head kolleegid Naaberasutusest, kes said tööturukoolituse stipendiumivoorus Kontrollivalt Asutuselt sisse sada kaheksakümmend tuhat seoses vaide ebakorrektse menetlusega,’ täiendab Juhataja.

’Kas meie Asutusel on ka variant midagi saada?’ küsib Noor Menetleja.

’Alati,’ ütleb Jurist, ’ühel aastal jäime napilt auhinnalisest kolmandast kohast ilma, kui meile väänati riigihankeseaduse rikkumine koolituste toitlustuse raamhanke eest – olime päris tublisti konkurentsis, aga viimasel hetkel lõi Ministeerium meid üle, kuna nad keerasid pekki oma reisiteenuste hanke ja kõik aasta jooksul toimunud lennud said sisse kakskümmend viis protsenti. Kes sel aastal võidab, seda teavad hetkel üksnes jumal taevas ning Kontrolliva Asutuse inkvisiitorid.’   

Noor Menetleja ohkab, paneb seljakoti toanurka, istub ning vaatab, kuidas Juhataja kallab lahkelt pudelist teetassi ning lükkab selle talle lähemale. Ta võtab lonksu.

’Kes praegu juhib?’ küsib ta.

’No me ise arvasime kogu aeg, et Teedevalitsus paneb selle kindlasti kinni oma graniitkivi Riigikohtu lahendiga,’ ütleb Jurist. ’Ministeerium mingi hetk andis neile rõõmsalt läbi Riigihanke Vaidlustuskomisjoni litaka ja saatis seejärel rõõmust käsi hõõrudes auditi sisse, peale mida nende direktor viskas kärmelt avalduse, et mitte seda jama poole aasta pärast hakata klaarima. Kahjuks see otsus tuli juba oktoobris ära, nii et ei lähe miljonimängus arvesse.’

’Mulle meeldis see, kuidas ta tee-ehitusfirma arendusdirektorina pärast selgitas, et paekivi ja graniidi vahe on grammatilise iseloomuga, ehk siis erinevus on üksnes kirjapildis,’ ütleb Juhataja.

Jurist klõbistab natuke arvutiga.

’Mulle tundub, et praegu juhib vist Ülemise Korruse Ministeerium, kus pindalatoetuste vooru  kahesaja tuhande eurone vaie tuli täna sisse. Või, ei, oot… paistab, et Kontsert on just kätte saanud Riigikontrolli aruande, kus tuvastati tõendamata sihtotstarbega kulusid umbes veerand miljoni jagu.’

’Laudade puhastamine käib täie hooga,’ noogutab Juhataja heakskiitvalt.

Noor Menetleja tõstab masinlikult tassi huultele.

’Olllallaaa,’ ütleb Jurist, pilk sülearvuti ekraanile naelutatud. ’Laekus Kontrolliva asutuse finantskorrektsiooniteade. Riigi Küberkaitsekeskuse arvutustehnika hange. See on… hmm, päris toekas, sada viiskümmend tuhat. Lisaks paistab, et Ministeeriumis korraldatakse erakorraline kantslerite nõupidamine, seal vist on midagi suurt küpsemas, majasisene mäss või midagi.’

Tuppa sugeneb vaikus, mida aeg-ajalt katkestavad saabuvate meilide ning riigiametnike ühisvestlusesse saabuvate sõnumite helid ning vaikne teetasside täitmine pudelist, kus oleva vedeliku tase alaneb hirmuäratava kiirusega.

’Teedevalitus informeeris, et tuli Riigikontrolli teade kavandatavast auditist eee… aa, ei, alles 2019. aasta teises pooles,’ ütleb Juhataja lõpuks.

’Eh, nad peaks ise ka teadma, et sellise analüüsiasjaga peaks olema piinlik miljonimängus lauda tulla,’ pomiseb Jurist.

’Miks piinlik?’ küsib Noor menetleja.

’Kuna Riigikontrolli otsustel pole kaugeltki seda mõju, kui on näiteks Kontrolliva Asutuse ettekirjutustel,’ ütleb Jurist. ’Igal Ministeeriumi kantsleril on selle jaoks traditsiooniliselt stampvastus ’Täname väärtusliku tähelepaneku eest. Võtame esitatud seisukohad arvesse edasises planeerimisprotsessis.’ Selliste asjade eest ei loobita ametnikke isegi reljeefsete väljenditega, rääkimata sellest, et lüüa nende näppe sülearvuti kaane vahele. Peale seda unustatakse sujuvalt auditiaruanne ära ja kui keegi peaks kunagi veel pärima, siis vastatakse, et ’järeldused on arvesse võetud’ ning eks aja tuult väljal taga.’

Arvutist kostab uue sõnumi saabumist markeeriv heli.

’Assa nuga,’ ütleb Juhataja, ’Ülikool on saanud Komisjonist teate erikontrollist seoses toetuslepinguga. Mingi innovatsiooniraha projekt geeniandmete töötlemisega seoses.’

’Mis mastaap?’ elavneb Jurist.

’Programmi eelarve on kolm ja pool miljonit, auditisse läheb kaks aastat,’ loeb Juhataja.

’Noh, kui leitakse süstemaatiline viga, siis mingi kolmandikuline protsent ikka väänatakse kogu projektieelarvele ja ongi miljon koos,’ täheldab Jurist.

Noor Menetleja tühjendab tassi. Juhataja täidab selle uuesti.

’Ma tegelikult ütleks, et vastavalt Asutuse sisekorrale on alkoholi tarbimine tööajal tööruumides keelatud,’ ütleb ta.

Juhataja kehitab õlgu.

’Praegusel hetkel on Asutuse kalendrisse märgitud, et täna toimub minul ja Juristil kogu päev kestev töökeskkonnanõukogu koosolek, mille sisuks on kollektiivi tervise, sealhulgas vaimse tervise parandamine. Kui soovid, siis dokumendihaldussüsteemis oli juba eile olemas tänase koosoleku protokoll kõigile avalikult lugeda koos järelduste ning ettepanekutega.’

’Järeldused võib üldiselt kokku võtta nii, et kaine peaga pole võimalik neid saabuvaid audititeateid ning tagasimaksenõudeid üle elada,’ täiendab Jurist.

’Ooo, põnevad arengud Rahvamuuseumis,’ hüüatab Juhataja. ’Paistab, et nad said sisse Kontrolliva Asutuse finantskorrektsiooni ehituse ja mööblihankega seoses paikvaatlusel tuvastatud asjaoluga, et köögimööbel on tehnilistes tingimustes nõutavast kaks millimeetrit pikem.’

’Oooo, mis hankemaht on?’ küsib Jurist.

’Sisustuse osa on… eee… üks koma kaheksa miljonit.’

Jurist klõbistab.

’Vastavalt ühendmäärusele on protsent kakskümmend viis, seega miljonist jäävad kaugele,’ ütleb ta pettunult.

’Oota nüüd,’ ütleb Juhataja, ’riigi välisesinduste turvahankesse tuli mingi järelevalve algatamise teade aga eee… kuule, köögimööbli hange oli väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus!’

Ning Juhataja pahvatab naerma.

’Hahhahhaaa, perses,’ naerab Jurist.

’Eee, mis just juhtus?’ küsib Noor Menetleja.

’Vastavalt hankeseadusele on igasuguseid erinevaid võimalusi, kuidas osta kvaliteetset kaupa normaalsetelt pakkujatelt,’ selgitab Juhataja. ’Õnneks on heade asjade ja teenuste ostmise takistamiseks olemas riigihangete läbiviimise üldpõhimõtted, mille kohaselt on hea eesmärgi saavutamine üldjuhul kas korruptiivne, diskrimineeriv või lihtsalt kuritegelik. Iga kord kui sa vaatamata riskidele vääratad ning tahad lihtsa menetlusega head asja osta ja riigi raha kokku hoida, tähendab see…’

’Trahvimäär sada protsenti hanke maksumusest!’ hüüab Jurist võidurõõmsalt ning tõstab tassi lae poole.

Noor Menetleja vaatab otsa Juhatajale, seejärel Juristile, tühjendab tassi, tõuseb sõnagi lausumata, võtab seljakoti oma sülearvutiga ning kõnnib välja.

Juhataja poolt hõigatud ’Häid jõule!’ on viimane, mida ta kuuleb, enne kui Asutuse uks tema järel sulgub.

Kommentaarid

  1. Jumal, see on nii hea:) Natuke nagu valus ja natuke magus ka...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas kirjutatakse pressiteateid

Noor Menetleja taob koridoris meeleheitlikult kohvimasinat. See luriseb ja puriseb ning sülitab välja mingit kahtlast kollakaspruuni ollust, millel on tökati konsistents ja naftaliini lõhn. Õnnetult seda käes kandes kõmbib ta lootusetult tagasi oma toa poole, kui kuuleb Juhataja toast kostvat naeru. Ta seisatab ja piilub üle ukse sisse.
Juhataja istub arvuti ees ja naerab, kahe käega kõhtu kinni hoides. Toa nurgas istub Jurist, silmad suletud ja ta küll just ei naera, kuid tema mornis ilmes on vähemalt kümme protsenti vähem tusasust, kui sealt keskmisel esmaspäeval leida võib.
„Soh, mis siis nüüd juhtunud on?“ küsib Noor Menetleja.
Juhataja, endiselt naerdes, osutab kuvarile. Kuvaril on Postimehe esiuudis, mis lakooniliselt teatab, et Riigikontrolli audit on leidnud, et kuigi uue riigihangete seaduse ja uue riigihangete registri eesmärk oli muuta hankimist lihtsamaks, on kõik läinud hoopis keerulisemaks.
Noor Menetleja tunneb, kuidas temalgi venivad suunurgad natuke ülespoole.
Juhata…

Kuidas vallandatakse kantslerit

“Nii nad lasidki Ministeeriumi kantsleri lahti,” ütleb Noor Menetleja Juhataja tuppa astudes ja istub tugitooli, kus tavaliselt vedeleb morni näoga Jurist, kuid too on parajasti kusagile kadunud.
Juhataja, kes on viimased kümme minutit lakke põrnitsenud, rebib vaevaga oma pilgu eemale.
“Jep,” kinnitab ta. “Just tuli kõigile Asutustele ametlik teade, et selle asjaga on nüüd krõõska ja valitsus kinnitas kantsleri vallandamise.”
“Kõigi nende uute asjade valguses – mis sa arvad, mis meist saab?” küsib Noor Menetleja.
“Mida sa täpselt mõtled?” küsib Juhataja.
“Noh, nagu et ee… meil on nüüd kantsler, kes puhus vilet, ning peaminister isiklikult laskis ta lahti,” ütleb Noor Menetleja. “Et nagu… meie ministrid tahavad otse sekkuda Asutuste igapäevaellu, et hakata suunama tegevusi, mida me igapäevaselt teeme. Vaatan, kuidas üha enam poliitikud jauravad süvariigist ja muudest rumalustest. Ja mmm.. sinu raamat ka nüüd veel, et kui muidu te Juristiga stressate Steven Seagali patsiga poiste päras…

Kuidas otsitakse vilepuhujaid

“Nägin su ilukirjanduslikku šedöövrit just raamatupoes müügil,” ütleb Jurist, astudes Juhataja kontoriuksest sisse ja istudes oma tugitooli maha. “Üks Steven Seagali patsiga poiss istus riiuli kõrval toolis, sinu raamat käes ja irvitas seda lugedes, nii et ma arvan, et enam pole sul vaja kaua oodata.”
“Mhm,” mühatab Juhataja, pilk aknast välja suunatud, tema ees värskelt välja tulnud ’Maailm Kontoris’ raamat.
“On juba mingit tagasisidet ka tulnud sellele?” küsib Jurist. “On keegi lahti hammustanud, milline riigiasutus see meie Asutus siin on?”
“Näkää,” raputab Juhataja pead. “Üks tuttav Naaberasutusest küll küsis, kas mina tean, kes selle kirjutas, et tal on kahtlane tunne, et see on keegi nende oma asutusest, aga ma ütlesin, et minu teada kirjutas selle keegi Maal Ettevõtlikkuse Arendamise Sihtasutusest ja ta siis oli natuke pettunud ning lõpetas kõne.”
Jurist noogutab.
“Ma nägin, et riigiametnike ühises vestluses käis tõsine spekulatsioon selle üle ning ma vihjasin, et minu teada s…

Kuidas täidetakse tööajatabeleid

’Kurat, üldse ei saa enam oma toas tööd teha,’ uriseb Jurist, lamaskledes Juhataja toas diivanil. ’’Raisk, nagu läbisõiduhoov ja telefoni keskjaam, kõik kogu aeg tulevad ainult küsimusega, et ’kuule, kas sina tead, kui pikk on dokumentide võltsimise puhul kriminaalasja aegumistähtaeg?’ Muudkui aga vastan neile, et viis aastat, ja vaatan, kuidas nad aeglaselt valgeks lähevad. Kõik ju jukerdavad tööajatabelitega ja nüüd stressavad, et lähevad kinni. ’
Juhataja muigab ja avab suu, et vastata, kuid samal hetkel astub sisse Noor Menetleja.
’Olete näinud?’ küsib ta ja paneb lauale väljavõtte ajalehest, kus on kirjutatud, et Ülikoolis toimub ulatuslik tööajatabelite võltsimine.
Juhataja noogutab.
’Mis me nüüd teeme?’ küsib Noor Menetleja. ’Et noh, kas sellest võib tulla midagi, mis ka meid siin puudutab? Et kui mingi uurimine algab ja asi eskaleerub ja hakatakse meil ka siin kaevama?’
Juhataja kehitab õlgu.
’Eks me siis lähme vangi,’ ütleb ta flegmaatiliselt, ‘mul on juba asjad pakitud.’
No…

Kuidas uuendatakse veebilehte

Noor Menetleja astub Juhataja tuppa.
“Kuule, mida sa tead meie Asutuse uuest veebilehest?” küsib ta pikemalt mõtlemata.
Juhataja keerab oma tooli Noore Menetleja poole ning paneb käed pea taha ja püüab mõelda, mida vastata.
“Eee, ei midagi,” valetab ta lõpuks.
“Kuidas sa ei tea midagi uuest veebilehest, kui sina oled ka selle viimase kirja saajate seas, mille see uue veebilehe projektijuht saatis?” nõuab Noor Menetleja.
Juhataja ohkab, meenutades kirja, mis oli tulnud mõni aeg tagasi ja kandnud pealkirja ’Kiire!’, ning mille ta oli läbi lugemata kiiresti kustutanud.
“Jah, okei,” tunnistab ta, “tean küll, et seda töötatakse välja, aga ma ütlen ausalt, et ma pole erilist tähelepanu pööranud sellele.”
“Kuidas sa ei pööra tähelepanu asjale, mis mõjutab meie eluolu siin Asutuses nii palju?” nõuab Noor Menetleja. “Projektijuht kirjutas mulle eraldi ja ütles, et meie osakond pole talle tagasisidet andnud ja küsis minult, et kas ma olen õige kontakt, et hakata uuele veebilehele materjale ja …

Kuidas oodatakse raamatut

Juhataja istub kontoris oma laua taga ja sõrmitseb mõtlikult värskelt trükist tulnud raamatut. See on kollane, nagu tema kontori sein. Seal on oranž tool, nagu ka temal on. Rohkelt pabereid, nagu, noh, tema ümber alati on.
’Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat’ on kirjutatud üle raamatu esikaane. Enam-vähem sama nimi, mis oranži-mustakirju blogil, mida ta kunagi ajaviiteks kirjutama oli hakanud ja mis oli sealt alates kuidagi arusaamatult oma elu elama hakanud.
Koridorist kostavad sammud ja sisse astub Jurist ja räntsatab tugitooli.
“Said oma taiese valmis jah?” küsib ta.
Juhataja noogutab.
Jurist ohkab.
“Nojah, eks ma siis valmistan ennast ette vältimatuteks riigikontrolli päringuteks, rahandusministeeriumi järelevalveks ning muude kompetentsete asutuste külaskäikudeks,” mühatab ta. “Mis sa minust sinna veel kirjutasid, lisaks sellele, mida sa juba nagunii minu kohta oma blogis kokku oled valetanud?”
Juhataja kehitab õlgu.
“Ainult tõtt,” ütleb ta.
“Sellest kirjutasid ikka…

Kuidas kärbitakse heeringat

Juhataja on parajasti süvenenud mingisse järjekordsesse aruandesse, kui keegi võõras noor tüdruk koputab ta toa uksele. 
‘Jah, tere?’ küsib Juhataja.
Seda, et… eee… ma pidin siia täna praktikale tulema, et aga… eee… paistab et keegi ei tea sellest midagi ja öeldi, et ma räägiks vist teiega, te olete Juhataja, jah?’
Juhataja ohkab. Pole esimene kord, kus mõni praktikant talle niimoodi sülle kukub. Mõnikord on talle kukkunud niimoodi sülle isegi inimesed, keda kusagil Asutuses on tööle võetud, aga kellest ikkagi keegi midagi ei tea enne, kui nad kohal on, ja mõnikord isegi siis mitte. Niisiis palub ta praktikandil oodata ning läheb teeb teises toas telefonikõne Suurele Ülemusele.
‘Ah sa kurat,’ ütleb Suur Ülemus, ‘jah, kurat, ma täitsa unustasin ära. Mingi tuttav mul ülikoolist ütles jah et tal on üks Särasilmne Praktikant, jube tark ja potentsiaalikas avaliku halduse tudeng, keda ootaks tema hinnangul ees suur karjäär avalikus sektoris ja keda ta tahaks meile saata korraks.  Leppisime…

Kuidas kasutatakse riigi krediitkaarti

Noor Menetleja tormab Juhataja kabinetti.
’Mul on vaja kiiresti kasutada riigi krediitkaarti,’ ütleb ta.
Juhataja, kes on parajasti midagi Excelis arvutanud, lõpetab rahulikult viimase rea arvutused ning pöörab tooli Noore Menetleja poole, kes närviliselt säbeleb.
’Vabandust, mida?’ küsib ta väljapeetult. ’Mulle tundub nagu sa oleks küsinud, et…’
’Ja-jah,’ ütleb Noor Menetleja, ’mul on vaja ruttu riigi krediitkaarti broneeringu kinnitamiseks. Kuna ma lähen Jaapanisse koos Suure Ülemusega ning tuli välja, et samal ajal on seal mingi delegatsiooniga ka president, siis korraldame lõunasöögi meie koostööpartnerite ja presidendiga.’
’Ja palun, kas sa võiksid selgitada, miks sul selle jaoks riigi krediitkaarti vaja on?’ küsib Juhataja. ’Riigi krediitkaardi kasutamine on ikkagi suur asi, mul on vaja natuke põhjalikumat selgitust sellele.’
Noore Menetleja nägu varjutab tusane pilv.
’Nii, see Jaapani-reis, eks, mida me praegu korraldame, kuhu te mind sokutasite projektijuhiks,’ ta vaatab süüd…

Kuidas kirjutatakse raamatut

Juhataja istub ja vaatab oma ees olevat veebilehte. Oranži-mustakirju leht, kunagi üles seatud, et kirjutada sinna lugusid sellest, kuidas taltsutatakse surnud hobuseid ja kuidas kärbitakse heeringat. Lugusid riigireformidest ja strateegiate kirjutamisest, eetiliselt käitumisest ja uuringute tellimisest, statistika kogumisest ja töötajate motiveerimisest. Lugusid minevikust ja olevikust ning kindlasti mõned ka tulevikust, kuna kahtlemata kaabib mõni kunagi hoolega maha maetud surnud hobune juba oma kirstukaant, et mingi hetk ohtralt halba lõhna kaasa tuues välja ronida, nagu ammu maha kantud poliitik, kes pole erasektoris tööd leidnud.
Ning seejärel avab Juhataja oma arvutis teise faili. Seal on teised lood. Lood, mis on kohusetundlikult talletatud, kuid mitte veel avalikud. Lood, milles kirjeldatavad loovad reeglite tõlgendamised pole võib-olla veel Kontrolliva Asutuse jaoks päris aegunud. Lood, mis räägivad struktuurireformidest ja indikaatorite seadmisest, pakkumiste küsimisest ja…