Kuidas strateegiatele antakse tagasisidet

 Noor Menetleja tormab Juhataja toauksest sisse.

“Kuule,” alustab ta. “Mul on see asi, et…”

“Tssss,” ütleb Juhataja, pilk üksisilmi ekraanil. “Ma keskendun.”

Noor Menetleja astub Juhataja lauale lähemale ja vaatab ekraanile. Juhataja ekraanil on suur dokument, üle mille laiub pealkiri “Strateegia „Eesti 2035“ üldpilt“.

“Misasi see on?” küsib Noor Menetleja.

“See on uus suur riiklik strateegia, et kus me tahame olla viieteistkümne aasta pärast,” vastab Juhataja. “See just saadeti meie Asutusele kommenteerimiseks, Suur Ülemus saatis selle edasi Juristile ja tema loomulikult saatis selle edasi mulle, et kas mul on kommentaare.”

“Oi, ma ei teadnudki, et meil selliseid suuri strateegiaid tehakse,” ütleb Noor Menetleja heakskiitvalt. “Väga tore ju et väljakutsetele riiklikult nii strateegiliselt lähenetakse. Kas me midagi omalt poolt ka kommenteerime?”

“Ma arvan küll,” ütleb Juhataja, “mind siin mõned asjad täitsa häirivad.”

“Nagu näiteks?” küsib Noor Menetleja.

“No nagu näiteks siin esilehel kohe, eks, siin, kus räägitakse, et meie fookus on inimene, ühiskond, elukeskkond ja muud sellised sisutühjad jutupunktid, vaata seda joonist siin – tore Eesti perekond, mees, naine ja laps, eks, näed?”

“Ee, jah?” on Noor Menetleja kerges segaduses.

“No vaat, sellel pildil oleval mehel pole habet,” ütleb Juhataja.

“Mmmm…. Mida?” küsib Noor Menetleja.

“Jah, noh, “ütleb Juhataja ja sügab oma habet, kus on aimata halli. “Nagu üldse ei kõneta see strateegia mind kui see mees siin on mingi maotu habemeta jumbu.”

“Et eee… sulle on saadetud riiklik arengustrateegia, et sa paneksid sellele kokku meie Asutuse tagasiside, ja sa kaalud, et meie tagasiside peaks sisaldama muuhulgas soovitust, et esilehel oleva mehe kujutis võiks olla habemega?” küsib Noor Menetleja uskumatult.

“Ei-ei, sa saad valesti aru,” ütleb Juhataja. “Ma ei mõelnud, et see oleks muuhulgas meie tagasiside, ma mõtlesin, et see olekski meie tagasiside.”

Noor Menetleja istub nurgas olevale diivanile.

“Ma ei saa väga hästi aru,” ütleb ta lõpuks väljapeetusega, mille taga on aimata plahvatust.

“No mõtle ise,” ütleb Juhataja. “Kindlasti see strateegia kasutab palju ilusaid sõnu ja jutupunkte, mida lugedes süda läheb soojaks ja pisar tuleb silma. Kasu sellest pole muidugi midagi, kuna võime eeldada, et järgmise viieteistkümne aasta jooksul tuleb nagunii hulk kriise, pandeemiaid ja põnevaid mõtteid kultiveerivaid valitsusi, mis nagunii teevad mida ise heaks arvavad. Kümne aasta pärast on see strateegia kindlasti huvipakkuv dokument mis valgustab meie praegust mõtlemist, kuid ma kahtlen, et sellest midagi enamat kasu on. Meil selles osas siia panustada suurt midagi ei ole, kuna kõik, mis on saanud öelda, on teised Asutused juba sinna sisse kirjutanud vastavalt oma loomingulisele tasemele – inimesekesksus, keskkond, haridus, riigikaitse ja muu pudru. Kõik muidugi ilusad mõtted – pole nagu mõtet midagi hakata maha kraapima, aga kuna kõik juba kirjas nagunii, siis minu mõistus ei võta kinni, mis tühi jutupunkt oleks veel mõttekas sinna lisada.  Ehk siis parim, mida mina saaksin teha, oleks teha ettepanek, et strateegiliselt esilehel oleva mehe nägu oleks habetunud ja ma usun, et sellele kirjutaks alla kõik habemekandjad Eestis.”

Noor Menetleja tõuseb püsti.

“Ma pean ütlema, et ma olen siiralt pettunud selles, kuidas sa suhtud Eesti riigi strateegiliste prioriteetide seadmisse,” ütleb ta. “Siia tööle tulles ma arvasin, et meie Asutus on koht, mis töötab Eesti riigi hüvanguks, kuid praegu mulle tundub, et iga päevaga on asjad siin üha rohkem lääbakil. Minu ainuke lootus on, et muud riiklikud Asutused võtavad oma kohustusi tõsisemalt, et me saaksime lahendada väljakutsed, mis meie rahva ees on.”

Seejärel ta lahkub, pea uhkelt püsti.

Mõni päev hiljem astub Juhataja Noore Menetleja tuppa.

“Sain uue versiooni riiklikust strateegiast,” ütleb ta ja paneb Noore Menetleja ette paki väljaprinditud pabereid.”

“Noh, kas sinu habeme kommentaari võeti arvesse?” küsib Noor Menetleja teravalt.

“Kahjuks mitte,” poriseb Juhataja mornilt. “Elanikkonnaministri büroo esitas kaebuse, et miks seal esipildil on ainult üks laps, et Eesti rahva taastootmise huvides peab lapsi olema rohkem. Niisiis joonistati sinna sootuks uus pilt, kahe vanema ja kolme lapsega ning ju siis sai graafilise disaini eelarve sellega täis.”

Noore Menetleja pilk laskub paberitele. Tõepoolest – esilehel on nüüd pilt emast, isast ja kolmest lapsest. 

Ta tõstab pea, silmis sada küsimust.

“Hea, et teised Asutused seda strateegiat tõsiselt võtavad ja lahendavad edukalt Eesti ees olevaid väljakutseid,” ütleb Juhataja ja lahkub vaikselt toast.