“Mul on probleem, saad sa aru?” ütleb Suur Ülemus tusaselt oma kabinetis edasi-tagasi sammudes.
Juhataja, istudes Suure ülemuse laua vastas ebamugavas tugitoolis,
noogutab. Muidugi saab ta suurepäraselt aru. Kui Suur Ülemus ütleb, et tal on
probleem, siis tähendab, et see on peatselt Juhataja probleem.
“Niisiis, meile on heidetud ette, et me peame tegema rohkem, et kaasata
sihtgruppe ja kuulata nende arvamust. Kusagil keegi on jälle lajatanud
teabenõudega, et kuidas me kaasame partnereid meie uue ülikoolide ja väikeettevõtjate
koostööprogrammi väljatöötamisse ning ministeerium saatis selle mulle edasi. Ma
küll mingi hetk selle programmi väljatöötamise juures helistasin Asserile, et
küsida, mis ta arvab ja ta ütles, et Tartu Ülikoolil pole aega tegeleda iga
lollusega, mida riik nende suunas loobib, nii et siis ma panin siis kirja, et
sihtgrupp on kaasatud. Ministeerium vastas infopäringule standardvastusega, et
kõik nõuded on täidetud ja sihtgruppide tagasiside on oluline ja muud sellist,
aga ühtlasi anti mulle teada, et me peaksime korraldama ka mingi põhjalikuma
kaasamisvooru, küsima arvamust igasugustelt väikeettevõtjate assotsiatsioonidelt
ja muudelt sellistelt imelikelt asjadelt.”
Juhataja noogutab.
“Pole probleemi,” ütleb ta. “Lähme kusagile mõisa, teeme seal päev otsa
töötubasid ja arutelusid, mõned ettekanded, räägime Eesti tulevikust ning lähme
sõbralikult laiali. Me oleme selliseid asju hulga teinud.”
Suur Ülemus mühatab.
“Jah, seda ma tean isegi, aga probleem on selles, et seoses
eelarvekärbetega on kärbitud meil ära ürituste eelarved, nii et igasugusteks väljasõitudeks
meil raha pole. Ehk siis – ma siin mõtlesin, et me võiksime teha sellise online
kaasamisürituse.”
Juhataja läheb näost tooni võrra valgemaks.
“Jah, just,” jätkab Suur Ülemus. “Veebipõhine webinar. Näitame Eesti riigi
avaliku sektori innovaatilisust ja digitaliseeritust. Demonstreerime, et me
võtame eelarvekärpeid tõsiselt ja ei larista riigi raha väljas söömise peale. Selline
tore internetis kokkusaamine, meie räägime, nemad kuulavad. Süsinikuneutraalne.
Või, ei, veelgi parem – võime isegi proovida rohkem süsinikku siduda, et
näiteks istutame meie kontori hoovi selle ürituse käigus mõne uue puu. Sindrima
naabermaja vanamees käib iga hommik meie hoovi nurgas elupuu juures oma koera
pissitamas ja see krants vist ainult laseb hapet, see elupuu on täitsa ära koolenud.”
Juhataja on vait nagu sukk.
“Niisiis,” hakkab Suur Ülemus lõpetama, “Sina oled meil selline noorema
generatsiooni esindaja siin, tead mis on gigabait ja ISP ja TikTok, et ma
mõtlesin, et sina ja sinu meeskond võiks selle asja enda peale võtta.”
Nimetatud noorema generatsiooni esindaja vaatab Suure Ülemuse selja taga
oleva kapiukse külge kinnitatud peeglisse. Sealt vaatab talle vastu habetunud
nägu, millesse on aeg ja avalik sektor juba tublisti üle neljakümne aasta üha
süvenevaid kortse uuristanud.
“Muidugi, teeme ära,” noogutab ta, tõuseb ja lahkub Suure Ülemuse
kabinetist, et probleem sujuvalt omakorda Noore Menetleja lauale asetada.
Mõned nädalad hiljem on ürituseks kõik valmis ning Juhataja ja Noor
Menetleja on tagasi Suure Ülemuse kabinetis.
“Niisiis,” räägib Noor Menetleja. “Ürituse teeme Zoomi keskkonnas, kutsed
registreerimiseks on juba välja saadetud, inimesed registreerivad otse Zoomis,
ning peale registreerumist saavad kirja koos lingiga, millega nad saavad siis
meie webinariga liituda.”
“Kas eelnev registreerumine äkki ei sega meil kõiki osapooli kaasamast?”
segab Suur Ülemus vahele. “Et, nagu, ma mõtlen, et kui keegi viimasel hetkel
saab teada, et meil selline üritus toimub, et siis nad ei jõua registreeruda,
vaid tahavad lihtsalt tulla ja olla kaasatud?”
Noor Menetleja raputab pead.
“Ei, seda me ei saa teha – meil on kõik täpselt välja arvestatud ning
inimesed eraldi töötubadesse jaotatud, kus meie uut programmi lahatakse
peatükkide kaupa. Kõik grupid oleme koostanud tasakaalustatult – et oleks sobiv
kogus mehi ja naisi, ülikoolide esindajaid ja ettevõtjaid ja nii edasi.
Registreerumisel on ka see oluline asi, et siis tagantjärgi saame näidata, kust
asutustest ja kes oli, ehk on meil kirjalik kinnitus, et need inimesed olid
meil kaasatud.”
“Jah, noh, ei, ega ma saan aru,” ütleb Suur Ülemus. “Aga, noh, tänapäeval
inimesed peavad igal pool registreeruma ja puha, et äkki mõned lihtsalt nagu ei
taha registreeruda, oma infot anda, et äkki oleks ikka hea kui oleks otselink
webinarile?”
“Ei, nii me ei saa teha,” raputab ka Juhataja pead. “Me sellisel juhul ei
teaks isegi, mitu töötuba avada – meil praegu on planeeritud neli, aga kui
tuleb rohkem inimesi, siis peaksime äkki tegema rohkem töötubasid ning meil
pole neile moderaatoreid planeeritud, et eelregistreerimine on kohustuslik.
Mina modereerin kogu üritust ja sorteerin inimesi töötubadesse ja see on päris
raske, kui me näiteks ei tea, mis asutusest inimesed pärit on. Lisaks, ma arvan,
et vist seal polegi otselinki, iga inimene saab personaliseeritud lingi otse
süsteemist ning mingit üldist linki süsteem vist ei genereerigi.”
“Jah, aga kuidas on meil ministeeriumiga? ajab Suur Ülemus edasi. “ Et noh,
ministeeriumi inimesed meil on väga hõivatud ning nad ei tea viimase hetkeni,
kas nad saavad tulla või mitte, aga oleks äkki hea kui meil oleks
ministeeriumist ka ikkagi inimesed seal.”
Juhataja raputab pead.
“Asekantsler teeb seal ühe ettekande, aga rohkem meil neid vaja ei ole. See
on ikkagi ju partnerite kaasamiseks ja nende arvamuste kuulamiseks, mitte
ministeeriumi sõnumite kuulutamiseks.”
“Noh, hea küll siis,” kehitab Suur Ülemus õlgu ning briifing läheb edasi.
Mõned päevad hiljem on käes suur kaasamisürituse hetk. Juhataja logib
ennast Zoomi sisse tubli pool tundi enne ürituse algust, paneb keskkonna tööle
ning seab kõik valmis. Telefon heliseb ning ärritunult võtab Juhataja toru.
Teisel pool on Suur Ülemus.
“Kuule, eee… selline asi et eee… ma küll registreerusin enda arust, aga ma
ei leia seda linki üritusele oma meilboksist et eee… saad palun saata
otselingi?”
“Mida?” küsib Juhataja.
“Jah, otselingi, tead, ma ei tea kus see link mul on mis Zoom saatis, ma ei
saa liituda. Et pane mulle palun otselink ruttu meili, eks?” ütleb Suur Ülemus
ja lõpetab kõne.
Juhataja vannub natuke vaikselt ja otsib Zoomi seadedes ringi, aga linki ta
ei leia. Lõpuks võtab ta oma meilboksist endale saadetud Zoomi lingi, mis talle
süsteemist saadeti kui ta ise sinna registreerus, ning saadab selle Suurele
Ülemusele.
Minutid lähevad ning Juhataja näeb, kuidas inimesed ilmuvad webinari
ooteruumi. Ülikoolid, ettevõtted, valdkondlikud eksperdid – kõik ootavad
ooteruumis, kuni webinar algab, et alustada koos Eesti elu edendamist.
Ootamatult märkab Juhataja, et ootel olevate nimede seas on ka tema nimi.
“Mida kuradit see nüüd tähendab?” mõtleb ta omaette, ning laseb oma koopia Zoomi
ooteruumist webinariruumi. Tema koopia hakkab rääkima Suure Ülemuse häälega.
“Nii, tore, hea, okei, väga hea, kõik töötab,” räägib Suur Ülemus. Kaamera
läheb tööle, natuke kõikuvalt, pilt näitab Suure Ülemuse toa lage, siis tema
nägu, siis suundub allapoole ja jääb pidama tema kubemekohal. Kostab vandumist
ning kaamerat sätitakse paremini paigale.
“Nii, kurat, okei, kaamera ka korras,” ütleb Suur Ülemus.
“Kuule, sul on ka vist mingi tehniline probleem,” ütleb Juhataja, “sa oled
meil siin Zoomis miskipärast minu nimega ja see tekitab segadust ehk et palun
vajuta siin ekraanil paremklõps ja siis nimeta ennast ümber ja pane sinna oma
nimi.”
Suur Ülemus puhiseb natuke, aga saab nime vahetatud.
Webinari alguseni on jäänud loetud minutid kui Juhataja avastab, et
miskipärast on ooteruumi tekkinud uus inimene tema nimega. Mornilt tehnikat
ning selle vigureid vandudes klõpsab ta selle peal, ning eemaldab oma järgmise
koopia ootajate seast. Sellest aga pole abi – sekundite pärast on sinna
tekkinud juba kaks uut temanimelist koopiat.
“Kuradi kurat,” sisistab Juhataja, eemaldab uued koopiad ning ühtlasi blokeerib
nad igaks juhuks uuesti liitumast
lootes, et äkki see aitab tehnilise probleemi vastu. Õnnetuseks aga mitte, kuna
niipea, kui Juhataja sellega on lõpetanud, avastab ta, et ooteruumis on
vähemalt kümme temanimelist inimest ootamas.
“Mis sitt see nüüd on,” röögatab ta, nähes, et webinar peaks juba olema
alanud, aga Zoomis toimub mingi kummaline pudru, kus temanimelised ootajad
mitmekordistuvad. Teadmata mida teha, langetab ta lõpuks otsuse ning lubab kõik
ligi sada ootavat inimest Zoomi ooteruumist webinariruumi sisse. Nagu
tüüpiliselt ikka, on kõigil kaamerad ja mikrofonid välja lülitatud.
“Tere, tore teid kõiki näha,” ütleb Juhataja, vaadates oma ekraanil
vähemalt mitutkümmet omanimelist musta kasti, ning alustab webinari
sissejuhatusega. Tutvustanud päevakava ja juhatanud sisse esimese esineja,
sulgeb ta oma kaamera ning jookseb allkorrusele Suure Ülemuse kabinetti.
“Kurat, ma ei tea, mingi jube jama on,” ütleb ta. “Mingi hulk minunimelisi
inimesi on webinaris, ma pole kunagi sellist tehnilist viga näinud. Issand kui
ebaprofessionaalsena see tundub, ma väga vabandan, ma tõesti ei tea mis see on”
“Jaa, jube kummaline,” ütleb Suur Ülemus. “Tõsine jama, need online-asjad
ikka ei toimi nii hästi vist. Ja tead, ma vaatasin, mitte ühtegi ministeeriumi
esindajat ka pole webinaris, kuigi ma saatsin neile lingi.”
“Jah,” ütleb Juhataja, “Selliseid asju on kusagil mõisas ikka parem…”
Ta jääb vait.
Seejärel, väga rahulikult küsib ta: “Sa saatsid mida ja kuhu?”
“Selle sinu lingi noh, selle mis sa mulle edastasid,” ütleb Suur Ülemus. “Ma
siin mõtlesin enne, et pole ikka õige, kui meil ministeeriumi inimesi kohal
pole, et nemad peaks olema ka kaasatud, nii et ma saatsin selle sinu saadetud
lingi edasi ministeeriumi üldlisti, et kui keegi peaks tahtma liituda.”
“Üldlisti?” küsib Juhataja vaikselt.
“Muidugi,” ütleb Suur Ülemus. “Ega mul siis siin polnud aega midagi
individuaalselt otsida, kui kaasamine siis olgu ikka kõik kaasatud, et vähemalt
teavad et selline üritus meil toimub.”
Juhataja, väga väljapeetult, noogutab, tõuseb sõnagi lausumata, ning läheb
tagasi üles oma tuppa, et jätkata webinaril aktiivsete kaasamistegevustega, kus
kümned ja kümned ministeeriumiametnikud tema nime kandes webinari kuulavad.
Paar tundi peale webinari astub Jurist Juhataja kabinetti, ning leiab Juhataja ja Noore Menetleja sealt vaikides rummitopside juurest.
“Nii, kuidas te nüüd selle asja perse keerasite ja miks pean mina jälle
teie jamasid klattima?” küsib ta mornilt.
“Noh, põhimõtteliselt hakkas kõik pekki minema sellest hetkest alates, kus
Suurel Ülemusel tekkis mõte osapooli kaasata,” ütleb Juhataja.
“Hästi tehtud see teil,” noogutab Jurist. “Kogu ministeerium undab sellest
teie üritusest. Minister on raevus ja trambib jalgu ja sõimab kõiki kes ette
jäävad.”
“No kurat, ega meie ju ei teadnud, et Suur Ülemus saadab selle lingi kogu
ministeeriumile laiali,” ütleb Noor Menetleja. “Ning tõtt-öelda ei teadnud me
ka seda, et kõik lingid on nii personaliseeritud, et igaüks, kes Juhataja isikliku
lingi kaudu webinari siseneb, on automaatselt tema nimega.”
“Treenitud varesed oskavad ka paremini digitaliseeruda kui meie ametnikud
siin,” poriseb Jurist ning keerab minema.
“Kuule, oota,” hüüab Juhataja tella järgi. “Miks minister raevus on?”
“Sellepärast, et kui ta nägi ministeeriumi listist, et selline
kaasamisüritus on, siis ta tahtis ise ka tulla kuulama, aga keegi viskas ta
Zoomist välja ning blokkis ära, ning nüüd on ta kindel, et ministeeriumi
ametnikud, ning allasutusena ka meie, varjame tema eest midagi olulist,” vastab
Jurist süngelt, ning kõnnib mööda koridori minema.
Kuule, Juhataja. Sa tead küll, et iga heategu ja vastutulek väljaspool reglementi saab koheselt karma poolt karistatud :D
VastaKustuta