"Me peame tegema innovatsiooni," ütleb Kantsler ning vaatab koosolekuruumi lakke. Tema järgi suunavad pilgu lakke kõik teised koosolekuruumis viibijad.
"Jah," jätkab Kantsler. "Ning innovatsiooni niisama siin meie konnatiigis me ei tee. Me peame õppima parimatelt!"
Ta langetab pea ja vaatab laua ümber istujaid. Seal on terve hulk Ministeeriumi ametnikke, nõunikke, eksperte ning laua tagumises osas Asutuse esindajatena Suur Ülemus ning tema kõrval Juhataja, kes püüab olla hästi väike.
"Ja parimate osas ma mõtlen parimatelt," jätkab Kantsler. "Me peame vaatama kaugemale kui Euroopa. Me peame vaatama Singapuri. Kanadat. Austraaliat. Kui me tahame olla tipp, siis me peame ka õppima tippudelt."
Ruumisviibijad noogutavad üksmeelselt.
"Me peame astuma samme, mida me pole senini vahest julgenud astuda. Me peame jätma selja taha oma mugavustsooni. Me peame olema taas tiigrid, kes hüppavad kaugele."
Pead nõksuvad edasi tagasi.
"Me peame tooma parima kogemuse Eestisse, ning võtma kasutusele nagu on kohane meie agiilsele riigile, rakendades kõiki meie IT-maailma saavutusi, ning luues Eestis uut tipp-praktikat," räägib Kantsler.
Noogutatakse.
"Me peame…" ütleb Kantsler, tõmbab hinge ning teeb teatraalse pausi. Laua ümber istujad ootavad hirmuseguse põnevusega.
"…korraldama rahvusvahelise innovatsiooniwebinari," raksatab Kantsleri rusikas vastu lauda.
Laua teisest otsast, enam-vähem seal, kus istub Juhataja, kostab heli, mis on mingi kummaline segu naerupurskest ja nuuksatusest.
"Jah," ütleb Kantsler, "Me korraldame rahvusvahelise riigireformide teemalise webinari, kuidas ehitada innovatiivset riiki. Me kutsume sinna tippesinejad. Inimesed, kes on reforminud oma riike ning teinud seda hästi. Visionäärid. Inimesed, kellelt on meil õppida. Praktikud, mitte teoreetikud. Mul on ka pealkiri sellele olemas. "Riigiinnovatsioon läbi aegade – parimatest parimad." Lühike. Intrigeeriv. Tabav. Innovatiivne."
Laua ümber olevad pead, mis hetkeks nagu olid kangestunud, alustavad taas noogutamist.
"Ja muidugi, sellise kõrgetasemelise asja korraldamise me peame andma ülesandeks parimatele," ütleb Kantsler ja libistab pilgu ümber laua. Kerge kahin käib läbi ruumis viibijate. Igaüks palvetab oma isikliku jumaluse poole, et see karikas temast mööda läheks. Ruumis ei ole sel hetkel mitte ühtegi ateisti.
Kantsleri pilk peatub Ministeeriumi Nõunikul. Nõunik näeb seda ja närtsib nagu kevadine tulp lumetormis. Kantsler avab suu.
"Meil oleks suur rõõm seda webinari korraldada," ütleb Suur Ülemus laua teisest otsast.
Ruumis on hiirvaikne.
Kantsler sulgeb suu ja vaatab Suure Ülemuse poole.
"Jah," ütleb Suur Ülemus vaikusesse. "Meil on webinaride korraldamisega suur kogemus. Rahvusvahelise koostööga ka – me oleme teinud igasuguseid rahvusvahelisi koostööüritusi, näiteks Balti koostööüritus Indias. Igasuguseid webinare sihtgruppidele. Võiks isegi öelda, et sellised asjad on ühed meie suurimad eduluood."
Ja Suur Ülemus naeratab veenvalt.
Kantsler mõtleb natuke. Sekundid jooksevad ja Ministeeriumi nõuniku nägu peegeldab kummalist ilmet hirmust ja lootusest, midagi sellist, mis on surmamõistetu näol hetkel kui ta saab teada, et tema kohta käiv otsus on tühistatud, või ametnikul, kelle tehtud riigihanget ei ole vaidlustatud.
"Okei," ütleb Kantsler lõpuks. "Tehke ära. Aga pidage meeles, et ma tahan, et see asi oleks vägev. Innovatiivne. Ma tahan, et sellest palju räägitaks. Kui me kutsume sinna kokku mingid tipptegijad ning siis veame neid alt, siis see pole mitte rahvusvahelise koostöö edulugu, vaid rahvusvahelise koostöö kriis, saate aru jah?"
Suur Ülemus noogutab.
"Muidugi," ütleb ta. "Ma annan selle ülesande oma parimatele."
Ning ta sirutab välja käe ja patsutab Juhatajale õlale.
Hiljem, Ministeeriumist lahkudes, sikutab Juhataja koridoris jopet selga, kui ühe suletud kontori ukse tagant kostab heli, mida teeb äraeksimatult šampanjakork, mida keegi püüab liigselt tähelepanu äratamata pudelikaelast kätte saada. Juhataja viskab pilgu nimesildile kontori ukse kõrval ja ta pole üldse üllatunud, et selle peale on kirjutatud "Ministeeriumi Nõunik."
Ta ohkab ja astub sügisesse Tallinnasse.
------------------------------------------
Kui mõni nädal hiljem Noor Menetleja Juhataja kabinetti astub, avastab ta, et Juhataja vaatab mittemidagi nägeva pilguga lakke.
"Kuule, mis me peaksime vastama sellele Andmekaitseinkvisitsiooni päringule, et kuidas me kaitseme meie menetlussüsteemis olevaid eelmiste taotlusvoorude delikaatseid isikuandmeid," ütleb ta. "Et, noh, tavapäraselt ma lihtsalt tõmban kõik info meie süsteemist alla ning tõstan need U-kettale teiste aegunud asjade juurde, aga ma ei tea, mida selle kohta kirjutada – nad tahavad teada midagi, et kuidas on tagatud, et keegi nendele andmetele ligi ei pääse, mis on protsessid ja muu selline."
Juhataja ei reageeri.
Noor Menetleja astub Juhatajale lähemale.
"On sinuga kõik korras?" küsib ta.
Juhataja ärkab oma unelustest, vaatab noorele Menetlejale korra otsa, ning siis raputab pead.
"See kuradi webinar," ohkab ta.
"Aa, jah," ütleb Noor Menetleja. "See on sul homme jah? Kuidas sellega läheb?"
Juhataja üksnes kehitab resigneerunult õlgu.
"Nii pekkis?" küsib Noor Menetleja, kuigi ta teab juba vastust.
"Noh, jah," ütleb Juhataja. "Ma olen seda nüüd viimased paar nädalat korraldanud. Panin programmi kokku, korraldasin välisesinejad – Kanada Ministeeriumi kantsler, Singapuri Ministeeriumi kantsler, kõik kõrged ninad. Mingi tehnikavisionäär ka, üks nendest vendadest, kes tõstis mingi suure papi kokku, vältis asja kokkukukkumisel edukalt rahvusvahelist kriminaalasja ning nüüd käib ringi ja on guru. Ühesõnaga, kenasti poolteist tundi ära sisustatud. Saatsin siis ajakava Ministeeriumile enne webinari registreerimisele avamist, nad mõtlesid selle üle natuke aega ja siis Ministeeriumi Nõunik kirjutas mulle, et Kantsler hakkas arvama, et nii kõrgetasemelist innovatsiooniüritust ei saa teha ikka ilma Eesti panuseta, et me peaksime ikka oma kogemusest ka rääkima, et me peaksime Kantsleri ka ajakavasse panema kui hea Eesti näide.
"Kuidas sa tema siis ajakavasse mahutasid?" küsib Noor Menetleja.
"Nojah, ajakava ei mänginudki kuidagi välja, nii et siis ma kirjutasin tehnikagurule, et seoses asjade kokkulangevusega me siiski tema ettekannet sisse võtta ei saa, ja vabandasin ette ja taha," kehitab Juhataja õlgu. "Ja noh, siis ma ütlesin Ministeeriumile, et okei, nad saavad kakskümmend minutit rääkida. Ministeerium ütles, et väga hea, aga et nad mõtlesid veel natuke ja leidsid, et ainult Ministeeriumi vaatenurk ei annaks täielikku pilti, et kui on ikkagi rahvusvaheline kõrgetasemeline webinar, siis peame ikka tagama, et kõrgetel väliskuulajatel tekiks ikka hea ülevaade sellest, kuidas me siin innovaatilised oleme. Et Asutus oma edulugudega on seal teedrajav, võiks Suur Ülemus rääkida, kuna ta on meil ka seal mingis rahvusvahelises suures töögrupis, mis tegeles Euroopa tasemel riigivalitsemise uuenduse programmiga, et ta oli seal mingil töörühma kohtumisel Zürichis hiljuti ja ta võiks rääkida nii Eestist ja natuke Euroopa riiklikust innovatsioonist üldiselt."
"Oi, ma ei teadnudki, et ta sellistes töörühmades on," ütleb Noor Menetleja. "Kas sellest koosolekust mingi memo ka on, mida saaks lugeda?"
"Noh, jah," ütleb Juhataja. "No siin on see asi, et see kohtumine langes sinna aega, kus riigiasutuste reisibüroo raamhange oli just läbi saanud ning uus leping polnud veel allkirjastatud, kuna see viibis kusagil vaidlustuskomisjonis. Et siis Suur Ülemus ja paar teiste Asutuste samale koosolekule minejad panid seljad kokku, et koos Zürichisse minna. Muidugi nad mingit minibussi ei julgenud rentida ega ühegi Ministeeriumi ametiautot kasutada, kuna viimane minister, kes seda tegi, sai kriminaalasja kaela, nii et Naaberasutuse Ülemus ajas oma garaažist välja oma isa mingi veeuputuseelse Fordi mikrobussi ja panid siit ajama. Poolast läbi sõites hakkas see aga mingeid imelikke helisid tegema ning Prahasse jõudes lendas sellel käigukast laiali, nii et nad viisid masina remonti, läksid Prahas õhtust sööma, võtsid paar õlut ning järgmisel päeval oli kõigil väga halb olla. Õnneks aga remonditöökoda polnud autot korda saanud, nii et nad said minna lõunat sööma ja võtta paar õlut ja sinna see päev läks. Järgmisel päeval asja arutades said nad aru, et kuna töörühma koosoleku teine päev on juba käimas ja jube imelik oleks neil sinna ürituse lõpuks sisse vajuda, siis kõigil on mõistlikum lihtsalt koju tagasi minna, ja kuna vahepeal oli reisibüroode raamhankeleping allkirjastatud, siis müüs Naaberasutuse Ülemus oma isa Fordi tšehhide töökojale vanarauaks maha ja kõik lendasid Prahast koju. Et seepärast seal memot pole."
"Ahsoo," ei oska Noor Menetleja muud kosta. "Ja siis ikka Ministeerium tahab, et ta ettekande teeks?"
"No ega me sellest Ministeeriumile niimoodi ette ei kandnud," mühatab Juhataja. "Ikka asutustevaheline koostöö arendamine rahvusvahelise ürituse käigus, mitmekülgsete kogemuste vahetamine, mentorlussuhete sisseseadmine ja muu selline. Ikkagi innovatiivne värk."
"Nii et siis Suur Ülemus räägib ka jah?" küsib Noor Menetleja.
"Jah, muidugi, Ministeerium küsis ju," ütleb Juhataja. "Ma siis ütlesin Kanada kantslerile, et asjad muutusid ja ta rääkida ei saa. Ja kuna lisaks kõigele sai üritusest haisu ninna ka Minister, siis nüüd ta tuleb meile sinna ka sissejuhatust tegema ja innovatsiooni olulisust rõhutama. Aga kuna siis jäid meil esinejateks järgi puhta ainult Eesti esinejad lisaks Singapurile, siis Ministeerium leidis, et nad tegelikult ei vaja päris kahtekümmend minutit, vaid et minister teeb kiire sissejuhatuse, siis räägib kantsler natuke, ning siis võiksime hoopis Soome Ministeeriumi esindaja kutsuda, et ikkagi oluline on teada, kuidas meie põhjanaabritel innovatsiooniga on."
"Nii et siis põhimõtteliselt on sul asjad siiski paigas?" küsib Noor Menetleja.
"Küsi seda homme," ohkab Juhataja. "Kui me suudame selle ürituse nii ära teha, et mingi rahvusvahelist skandaali ei tule, oleks see juba hästi. Ma kõige enam kardan, et kuna Suur Ülemus peab rääkima natuke riikide võrdlusest ka, et ta mingit jama seal ei ütleks. Ma rääkisin temaga küll, et kui ta mingeid Euroopa riike mainib, et siis nimetaks neid ainult heast küljest, ei tooks välja halba praktikat, aga jumal seda teab. Ning ajakava on ka selles suhtes alati napp, et kui keegi väga üle aja paneb, siis tekib meil raskusi. Ma küll planeerisin siia-sinna tublisti varuaega kui näiteks Kantsler räägib kümne minuti asemel viisteist, et saaksime ikkagi mingit diskussiooni arendada, aga ma natuke olen mures. Aga, igatahes, räägime selle Andmekaitseinkvisitsiooni asja osas Juristiga, ma praegu vist ei suuda midagi muud mõelda, ta tuleb majja homme ja siis mine räägi."
"Okei, pole hullu," ütleb Noor Menetleja, "Ma arvan et kõik läheb homme hästi."
-------------------------------
"Mis sul seal serveris on?" küsib Jurist mornilt.
"Igasugused vanad taotlusvormide andmed ja muu selline, mida me peame seaduse järgi viis aastat hoidma," ütleb Noor Menetleja.
"Ja sa pead ütlema, et kuidas me neid andmeid kaitseme jah? See on see vanakooli server, mis on meil all keldris jah? Kui tihti sa sinna oma andmeid tõstad?"
Noor Menetleja noogutab.
"Seesama iidne server jah," ütleb ta. "Ning üldiselt me paneme sinna andmeid vahest mingi eee… kord poole aasta jooksul või nii, kui suurpuhastust teeme kaustades."
"Okei, siis kirjuta, et serveri turvamiseks rakendatakse parimat olemasolevat tehnikat, kus serverile ligipääs on tõkendatud sertifitseeritud turvaelementidega ning ligipääsu omavad üksnes volitatud isikud, ja implementeeritud on modernne kõrgtehnoloogiline andurite süsteem, mis annab viivitamatult vastutavatele isikutele teada, kui on toimunud potentsiaalne andmeleke, misjärel rakendatakse 24-tunnises valmisolekus olev kiirreageerimisrühm, kes koheselt tegeleb olukorra likvideerimisega," ütleb Jurist.
"Ee, oot, ongi meil selline süsteem või?" Imestab Noor Menetleja.
"Muidugi," kehitab Jurist õlgu. "Meie keldrivõti on siin minu toas, ning kui keegi tumba peaks proovima töövälisel ajal meie ruumidesse pääseda ja liikumisandurisse jookseb, tuleb G4S kohale."
"Aga online-ohud, et kuidas me nende vastu oleme turvatud?" küsib Noor Menetleja.
"Noh, ma saan aru, et sul järgmisel poole aasta jooksul pole seda serverit tegelikult väga vaja jah?" küsib Jurist
Noor Menetleja noogutab.
"No ma siis pärast lähen tõmban selle serveri stepslist välja ja ongi meil andmed kaitstud," ütleb Jurist.
Ukse tagant kostavad sammud, ning Juristi tuppa astub Juhataja, vaatab toas ringi, tõmbab seina äärest endale ligi vana pleekinud oakoti ning räntsatab sinna poollamaskile istuma ja sulgeb silmad.
Jurist tõuseb sõnagi lausumata, sulgeb ukse, võtab kapist pudeli rummi ning kallab sellest plasttopsikusse ja pistab selle Juhatajale kätte. Pudeli sulgeb ta hoolikalt ja paneb kappi tagasi.
"Kuidas su webinar läks?" söandab Noor Menetleja lõpuks peale mitmeminutilist vaikust küsida.
Juhataja vaikib, rüüpab rummi, vaikib veel natuke.
"Minister, kes pidi tegema sissejuhatuseks paar lauset, rääkis kakskümmend kolm minutit," ütleb ta.
Noor Menetleja vilistab vaikselt.
Juhataja rüüpab veel lonksu.
"Kantsler, kes pidi rääkima kümme minutit, rääkis kakskümmend seitse," ütleb ta. "Ja, noh, siis ma olin oma ajakavaga lootusetult pekkis, pidin tühistama kõik planeeritud küsimused ja vastused ja arutelu, nii et lasin kuidagi ettekanded ära teha ja läksime ikkagi viisteist minutit üle aja, Soome Ministeeriumi inimene jõudis veel natuke rääkida. aga Singapuri ettekande ajal inimesed kõik pudenesid juba webinarist välja, ning sain kohe peale webinari lõppu nende käest ka kirja, et see pole ilus toon niimoodi teha, et nemad olid väga selleks ürituseks ette valmistanud. Vabandasin siis ette ja taha, aga piinlik ikkagi, ja palusin Ministeeriumil ka, et nad tänaks eraldi Singapuri selle eest."
Kostab kaks uue meili saabumist tähendavat heli, ning Juhataja tõmbab taskust telefoni ja loeb. Seejärel pistab ta telefoni taskusse tagasi.
"Sain just kirja Ministeeriumilt, et nad üldiselt olid webinariga rahul, aga neile ei meeldinud see, et ei olnud aega küsimusteks ja vastusteks, et neile tundus, et oli suur huvi Eesti kogemuse vastu, mida nad ei saanud piisavalt tutvustada," ütleb ta, tema näol puudumas igasugused emotsioonid. "Et me võtaks seda arvesse tulevaste ürituste puhul ja parandaks oma ajaplaneerimist. Ning lisaks Kantsler saatis kõigile osalejatele ka kirja, et ta väga tänas neid liitumast, ning ta leidis, et Singapuri näide oli väga hea. Et umm, nojah siis."
"Kuidas Suur Ülemus oli?" küsib Noor Menetleja.
"Kusjuures, täitsa hea oli," ütleb Juhataja. "Rääkis täitsa nii, nagu olime kokku leppinud, tõi välja ainult head kogemust, halba mainimata. Et päris diplomaatiline, see oli hea."
"Ma arvan, et kuna sa suutsid sellise webinari ära teha ilma riiklikku rahvusvahelist intsidenti põhjustamata, võime selle kirja panna kui eduloo," arvab Jurist.
Juhataja noogutab ning tema suunurgas tuksatab miski, mis justkui hakkaks meenutama midagi naeratuselaadset.
Siis aga kostab taas heli, mis märgib uue meili saabumist. Juhataja tõmbab taas telefoni taskust ning aeglaselt läheb tema habetunud nägu tooni võrra valgemaks.
"Suur Ülemus vastas just Kantsleri kirjale, kus ta ütles, et ta on Kantsleriga täitsa nõus, et Singapuri innovatsioonisüsteem on ikka hea, mitte nagu see totaalne aegunud saast, mida soomlased teevad," ütleb ta.
Toas tekib vaikus.
"Ta saatis selle Kantslerile mitte ühekordse vastusega, vaid pani ‘vasta kõigile’, eks?" küsib Jurist lõpuks väga väljapeetult.
“Kõikidele webinaril osalejatele, jah," noogutab Juhataja.
"Ja Soome Ministeeriumi kantsler, kes ettekande tegi, oli ka saajate seas, jah?" küsib Noor Menetleja.
Juhataja noogutab taas.
Jurist tõuseb, võtab kapist uuesti rummipudeli ning paar plastiktopsi.
"Vähemalt rahvusvaheliste skandaalide tekitamises oleme me igatahes innovaatilised," nendib ta topse täites resigneerunult.
Kommentaarid
Postita kommentaar