Kuidas kirjutatakse pressiteateid

Noor Menetleja taob koridoris meeleheitlikult kohvimasinat. See luriseb ja puriseb ning sülitab välja mingit kahtlast kollakaspruuni ollust, millel on tökati konsistents ja naftaliini lõhn. Õnnetult seda käes kandes kõmbib ta lootusetult tagasi oma toa poole, kui kuuleb Juhataja toast kostvat naeru. Ta seisatab ja piilub üle ukse sisse.

Juhataja istub arvuti ees ja naerab, kahe käega kõhtu kinni hoides. Toa nurgas istub Jurist, silmad suletud ja ta küll just ei naera, kuid tema mornis ilmes on vähemalt kümme protsenti vähem tusasust, kui sealt keskmisel esmaspäeval leida võib.

„Soh, mis siis nüüd juhtunud on?“ küsib Noor Menetleja.

Juhataja, endiselt naerdes, osutab kuvarile. Kuvaril on Postimehe esiuudis, mis lakooniliselt teatab, et Riigikontrolli audit on leidnud, et kuigi uue riigihangete seaduse ja uue riigihangete registri eesmärk oli muuta hankimist lihtsamaks, on kõik läinud hoopis keerulisemaks.

Noor Menetleja tunneb, kuidas temalgi venivad suunurgad natuke ülespoole.

Juhataja lõpuks lõpetab naermise ja pühib silmanurgast pisara.

„Need pressiteated lähevad iga päevaga naljakamaks,“ ütleb ta lõpuks. „Ma ei tea, mis valitsuses toimub, aga mulle tundub, et riigireformi käigus koondatud ametnike asemele on võetud tööle hulk hea huumorimeelega kommunikatsioonispetsialiste. Ma pole nii palju naernud sellest saadik, kui Superministeerium väljastas ministri käsul uudise, kuidas hakatakse Tallinn-Tartu maanteed ehitama PPP-projektina neljarealiseks.“

Noor Menetleja kortsutab kulmu ja tema nägu tõsineb.

„Oot, mis sellega viga on?’ küsib ta. „Et noh, seda, et riigihanked on läinud keerulisemaks, teab iga inimene, kes vähegi selles sektoris olnud on, aga mis selle Tallinn-Tartu maanteega on? Ma nägin  ka seda mõni aeg tagasi ja mõtlesin, et jumala hea idee, mul on nii siiber mööda Tallinn-Tartu maanteed kolonnis ringikappavate kitse- ja põdrakarjade vahel paarutamisest, kui vanemate juurde Valka sõidan. Nii rahulik ja turvaline oleks mööda neljarealist teed sõita. Ometi üks asjalik asi sellelt valitsuselt.“

Jurist avab ühe silma.

„Ei tule sul seda maanteed ei selle, ega järgmise valitsuse ajal“, ütleb ta.

„Eee, miks sa seda arvad?“ küsib Noor Menetleja.

„Ega me ei peagi ütlema, see oli ju kõik sealsamas pressiteates kirjas,“ ütleb Juhataja, pöörab ennast arvuti poole ja natukese aja pärast on ekraanil suur pressiteade, mis ütleb, et valitsus on heaks kiitnud avaliku ja erasektori koostööprojektide põhimõtted ja juhised, mille alusel hakatakse koostöös erasektoriga suuri taristuprojekte ehitama.

„Mis seal siis on?“ küsib Noor Menetleja. „ Ma lugesin ka seda, ning seal ju ometi öeldakse et…“

„Luuakse töögrupp?“ pistab Juhataja vahele.

„Eee, jah, aga eee… lisaks on seal veel  eee…“

„Koostatakse strateegia?“ kostab diivanist Juristi hääl.

„Seda ka muidugi, jah, okei, ma saan aru, aga ma pigem mõtlen et…“

„Kaardistatakse parimad era- ja avaliku sektori praktikad?“ aitab Juhataja abivalmilt.

„Mmmm, muidugi, seda peab ka tegema, aga ma arvan, et seal on ikkagi tõsiseltvõetavaid asju ka, nagu eee..“

“Luuakse kompetentsikeskus?“ pakub Jurist.

Noor Menetleja vaikib.

„Oeh, okei, jah, ma saan aru,“ ohkab ta lõpuks. „Et siis kõik see on lihtsalt jama?“

„Ei, miks,“ ütleb Juhataja, „See on suurepärane avaliku kommunikatsiooni näide, kus väga palju räägitakse millestki, mis justkui toimuks, aga tegelikult ei saa toimuda. Tõenäoliselt mõnda aega meie head kolleegid Superministeeriumis neid asju umbes sellises järjekorras teevad ka, või vähemalt teesklevad, et teevad.“

„Ma ei saa aru, kuidas maantee-ehitus ei saa toimuda,“ on Noor Menetleja skeptiline. „On ju avalik huvi selle jaoks, oleks ka rahastus, et siis… miks? Kui jätta kõrvale igasugune tühi kantseliit, mida, ma tunnistan, on vahest siin artiklis liiga palju, siis mis on see üks konkreetne näide selles pressikas, mis ütleb, et seda projekti ei toimu?“

„Kontsessioon,“ ütleb Jurist diivanilt.

„Ee, mida?“ küsib Noor Menetleja.

„Selles pressiteates oli ka välja toodud, et enamik era- ja avaliku sektori tehinguid liigituks Superministeeriumi arvates mingiks humoorikaks nähtuseks nimega kontsessioonihange, ja viisakalt on pressikasse lisatud viide riigihangete seadusele,“ ütleb Jurist. „Oma olemuselt on see samasugune keeruline ja mõttetu hankemenetlus nagu ideekonkurss, innovatsioonipartnerlus, e-kataloog ja eee… mis kurat see väljend seaduse eelmises versioonis oli, millest hankeosakond Superministeeriumi dekoratiivkoolitustel kogu aeg igal võimalusel jauras, aga mida mitte keegi tervemõistuslik inimene kunagi üheski hankes ei teinud?“

„Dünaamiline hankesüsteem,“ aitab Juhataja.

„Ja-jah,“ ütleb Jurist. „Ehk siis selle hankereeglid lähevad jaburalt keeruliseks, nii et ilmselt on vaja siin luua eraldi töögrupp, kes hakkab siin menetlusreegleid välja töötama. Ja seda töögruppi hakkab ilmselt nõustama loodav kompetentsikeskus, kes ühtlasi hakkab välja töötama poliitikat ning mingid projektid juba on heaks kiidetud. Korraga tehakse hankeid, kompetentsikeskusi, strateegiaid, poliitikaid ja jumal ise teab, mida veel, ning kõige selle elluviimiseks valitakse just kõige eepiliselt keerulisem hankemenetlus, millest ei saa aru selle väljamõtlejadki, rääkimata siis juba võimalikest pakkujatest nagu ka Riigikontroll oma tänases raportis natuke häbelikult tunnistas. Jumal hoidku kui veel keegi peaks siia sisse panema veel ka euroraha, siis oleks kompott täielik.“

„Hea küll, ma saan aru, et siin võib tekkida tõrkeid,“ ütleb Noor Menetleja. „Ma siiski usun, et see on niivõrd oluline teema, et seda pressitakse valitsuse poolt edasi. Isegi kui see tekitab pool aastat või nii viivitust, siis ma ei näe, et see lõpptulemusena takistaks tee valmimist.“

„Hankemaailmas ja teedeehituses ei käi asjad lineaarselt,“ ütleb Jurist. „Kui sa venitad suure teedeehituse hanke väljakuulutamisega pool aastat, siis kalendaarselt nihkuvad lähtuvalt teedeehituse hangete spetsiifikast nii hankedokumentide koostamine, firmade pakkumiste esitamise võimekused ja üleüldse sõltuvalt suvi-sügis-talv-kevad ilmastikuoludest tööde graafikud mitu aastat edasi. Nad ju kuivendavad seal mingeid karstialasid ja tihendavad teetammi ja jumal teab mida veel. Selliste tööde jaoks on vaja head ilma ja kui sa selle kuue kuuga üle lased, on järgmine võimalus alles üheksa kuu pärast. See on isegi optimistlik prognoos, arvestamata võimalikke vaidlustusi, mis on sisuliselt garanteeritud sellise projekti puhul. Selle aja jooksul võib valitsus kukkuda või uued valimised saabuda ning teema saab vaikselt vaiba alla lükata.“

„Aga siin on ju öeldud, et pilootprojekt tuleb!“ ütleb Noor Menetleja meeltheitvalt.

„Ja-jah, kusagile Pärnusse, mis sind ei aita väga, arvestades, et sa endiselt resideerud meil ametlikult Valgas,“ ütleb Jurist.

„Kusjuures, hea et sa selle välja tõid,“ ütleb Juhataja. „Minu jaoks kindlaim indikaator, et kogu see kupatus uppi läheb, ongi, et selle kohta tehakse ’pilootprojekt’. Ajaloolistel põhjustel nimetatakse pilootprojektiks iga projekti, mille puhul on väga suur risk pekkiminekuks. Seda selleks, et siis saaks pärast, kui projekt on edukalt põhja läinud, öelda, et see oligi tehtud selleks, et õppida, ning selle käigus me õppisime väga palju uut.“

„Huvitav, mida selle käigus siis lõpuks õpitakse?“ ohkab Noor Menetleja, tema usk riigi toimumisse järjekordselt kõikumas.

„Ma arvan, et näiteks seda, kuidas selliseid projekte teha ei saa,“ ütleb Jurist, ja sulgeb taas silmad.

Juhataja raputab pead.

“Ma tegelikult arvan, et ühtlasi võime sellest õppida seda, kuidas kirjutada pressiteadet,” ütleb ta. “Sest, noh, jättes kõrvale kõik hanked ja muu avaliku sektori spetsiifika, siis pressiteted on nii Superministeeriumil kui Riigikontrollil suurepärased. Sa suisa näed, kuidas valmivad põhimõtted ja juhendid ja kompetentsikeskused ja strateegiad. Kõike seda analüüsitakse ja kirjutatakse raporteid ja välja lähevad ilusad pressiteated, mida lugedes need, kes asjast aru ei saa, arvavad, et ränk töö ja pungestamine käib ja peatselt sõidavadki kõik mööda neljarealist maanteed Tartusse ja informeeritum kaader, kes toimuvast aru saab, naerab ennast pressikat lugedes vigaseks. Lõpptulemusena ühtedel säilib usk riigi toimimisse ja teistel on hea tuju ja status quo säilib.”

Tuppa sigineb hetkeline vaikus, mille katkestab Noore Menetleja telefoni saabuv sõnumimärguanne. Masinlikult tõstab ta telefoni silmade juurde.

“Näed, just väljastati pressiteade, et Rail Balticuga edenevad asjad plaanipäraselt ning esimese pilootlõigu rajamiseks hakatakse peatselt hanget ette valmistama,” ütleb ta.

Jurist avab silmad. Tema ja Juhataja pilgud kohtuvad.

Seejärel purskavad nad kontrollimatult naerma.