Kui Noor Menetleja Juristi kabinetti astub, avastab ta Juhataja ja Juristi sügavas vaidluses.
’Ma ei arva, et riigihankeseaduse paragrahv kolm selle hanke puhul kehtib,’ ütleb Juhataja parajasti.
‘Sa tead väga hästi, et on mõningad paragrahvid, mis kehtivad isegi siis, kui seadus ütleb, et need ei kehti, ja Kontrollivale Asutusele pakub sinu üldteoreetiline eriarvamus kindlasti vähesiirast ja ebapõhjalikku huvi,’ vastab Jurist.
Noor Menetleja astub lauale lähemale ning asetab meeste vahele avatud kommikarbi.
’Mis te jaurate, sööge kommi parem,’ ütleb ta.
’Sellele vaatamata,’ Juhataja võtab kommi ja pistab selle suhu ning jätkab täis suuga, ’ma arvan, et me saame selle hanke tehtud nii, et me ei saa tagasimaksenõuet, kuna ka audiitorid ju põhimõtteliselt peaksid ikkagi mõistma, et hankeid viivad läbi tavalised ametnikud oma oskuste ja teadmiste järgi ning vigu mõnikord juhtub. Jeebus kui hea šokolaad, mis puhul sa neid jagad?’
’Üks meie koostööpartner tõi, tänutäheks, et me viimases taotlusvoorus tema projekti rahastasime,’ ütleb Noor Menetleja ning võtab endalegi kommi.
'Stopp, raisk,’ röögatab Jurist. ’Sa võtsid kommikarbi vastu koostööpartnerilt?’
’Eee, jah?’ ütleb Noor Menetleja, ’te ju praegu sööte seda?’
’Korruptsioon!’ oigab Jurist silmi pööritades. ’Sa tahad meid kõiki vangi saata, avalikult altkäemaksu võttes?’
’Ma ju ei võtnud altkäemaksu, otsused said langetatud ju enne ja kellelegi mingeid erandeid ega soodustusi ei tehtud,’ kaitseb Noor Menetleja ennast.
’Ja kuidas sa seda kompetentsetele organitele selgitad, ah?’ küsib Jurist morbiidselt. ’Kuidas sa kavatsed tõestada, et see polnud eelnevalt kokku lepitud, ning sinu koostööpartner ei täitnud lihtsalt varasemalt antud lubadust? Võib olla on see karp sulle antud hoopis selle eest, et sa jätsid mõned otsused langetamata, ah?’
’Aga polnud ju nii!’ hüüatab Noor Menetleja ahastavalt.
’Sellele, kas see oli nii või mitte, annab hinnangu riigiprokuratuur,’ vastab Jurist halastamatult.
’Kuule, ära nüüd jaura,’ sekkub Juhataja, ’maksimaalne, mida kommikarbi eest saaks, oleks noomitus ebaeetilise käitumise eest, kuna ta on kingituse vastu võtnud.’
’Ebaeetiline või mitte, selle kohta on olemas valveparagrahv,’ vastab Jurist. ’Sellega, et sa oled karbi avanud, oled sa lisaks rikkunud Asutuse sisekorraeeskirja, mis ütleb, et kõik kingitused tuleb deklareerida ja hoiustada vastutava isiku juures, kes käitub nendega edasi vastavalt kehtestatud korrale.’
Noor Menetleja vaatab otsa kord Juristile, kord Juhatajale, näol sügav segaduse ilme.
‘Mis asi on valveparagrahv?’ küsib ta lõpuks.
‘Valveparagrahv on mingi suvalises seaduses olev suvaline paragrahv, millest sa pole tõenäoliselt kunagi kuulnud, aga millega sind lüüakse kohe, kui oled teinud mõne elementaarse menetlusvea või kõrvalekalde ettenähtud protsessist, sõltumata vea põhjuseks olnud asjaoludest,’ vastab Jurist. ‘Näiteks, kui sa võtad heausklikult vastu koostööpartnerilt kommikarbi teadmata, et selle puhul on tegemist potentsiaalselt korruptiivse käitumisega ning ei menetle seda vastavalt eeskirjadele.’
Noor Menetleja plahvatab.
’Kurat te närite mu kallal oma juriidilise plämaga,’ käratab ta. ’Sarjate mind, et ma olen ebaeetiline ja korruptiivne mingit kuradi kingitust vastu võttes, aga vaadake, mismoodi te siin ise kogu aeg absoluutselt kõigi asjadega jokite ja susserdate! Kuidas see teie reeglitesse mahub, ah?’
Jurist noogutab.
’Jah,’ ütleb ta, ’kuid siin on üks oluline erinevus – nimelt meie susserdame eetiliselt, sina aga ebaeetiliselt.’
’Mis kurat siin vahet on?’ pahandab Noor Menetleja.
’Väga suur vahe,’ vastab Jurist. ’Eetiline susserdamine toimub igasugust isiklikku heaolu ja kasu täielikult eirates Eesti riigi üldiseks hüvanguks – ehk meie tegude eesmärgiks on kehtestatud ebamõistlikus regulatiivses raamistikus saavutada riigi raha eest riigile ja ühiskonnale maksimaalne avalik ja kasutamiskõlblik tulemus, seda isegi siis, kui selleks on vaja rakendada kasutamiskõlbmatute seaduste kasutamiskõlblike tõlgenduste kogu ulatust. Võiks isegi öelda, kui dramaatiliselt väljenduda, et tegemist on riiklike ja üldrahvalike poliitiliste eesmärkide rohkemal või vähemal määral ennastohverdavalt isetu kangelasliku elluviimisega. Ebaeetiline susserdamine, sinu näitel, on aga see, kui sinu tegude tagajärjel saad sa reeglite painutamisest isiklikku kasu näiteks korruptiivse kommikarbi näol.’
Jurist põrnitseb Juhataja poole, kes rahulikult komme nosib.
’Antud juhul paistab, et sa oled oma personaalsesse omakasupüüdlikku skeemi tõmmanud ka oma otsese juhi,’ ütleb ta.
’Ma olen sooritamas teadmatusest tulenevat inimlikku viga,’ selgitab Juhataja rõõmsalt.
’Teadmatus ei vabasta kriminaalvastutusest,’ pareerib Jurist.
’Mis see korrektne protsess selliste kingituste puhul siis on?’ ohkab Noor Menetleja.
’Vastavalt sisekorraeeskirjale olen selliste asjade eest vastutavaks isikuks mina,’ ütleb Jurist. ’Korrektne lähenemine antud dilemmale oleks, et sa oleksid pidanud avamata karbi tooma minule, misjärel mina oleks selle hoiustanud kindlalt ettenähtud kohas.’
’Kus?’ küsib Noor Menetleja.
’Selles raudkapis,’ vastab Jurist, viidates toanurgas kõrguvale seifile. ’Seal hoiustatakse neid kuni realiseerimisaja lõpuni, misjärel loomuliku amortisatsiooniprotsessi osana need utiliseeritakse.’
Juhataja näole ilmub vaevumärgatav muie.
’Visatakse ära sa tahad öelda?’ küsib Noor Menetleja.
’Kantakse ettenähtud korras maha,’ kordab Jurist kindlalt. ’Nüüd, kui sa palun vabandaksid meid hetkeks, meil on Juhatajaga pooleli koosolek, mida me hea meelega privaatsemalt jätkaks. Kommid võta palun kaasa ja tule too pärast minule ära ning ma palun tähele panna, et ma tean täpselt, kui palju nendest söödud on.’
Noor Menetleja vangutab pead ja lahkub ruumist ja kuuleb, kuidas tema selja taga kabineti uks lukustatakse.
Jurist ja Juhataja vaatavad üksteisele pikalt otsa.
’Ühesõnaga, jätkates meie varasemat vestlust, sa tahad öelda, et ka see hange on meil perses?’ küsib Juhataja.
Jurist noogutab.
’Omavahel öeldes, mul hakkab sellest kõigest siiber saama,’ ohkab Juhataja.
Jurist tõuseb, võtab sahtlist võtme ning astub nurgas oleva raudkapi poole. Võti keerab ning uks avaneb. Kapis on tugevad rauast sahtlid, mille peal seisavad viski- ja konjakipudelid, šokolaadikarbid ning muu hea kraam, mida Asutuse töötajatele erinevatel aegadel on tänutäheks ja kingitusteks toodud. Jurist takseerib asjatundlikult riiulit ning valib lõpuks ühe kuldse vedelikuga täidetud pudeli. Kapi kõrval oleva veemasina juurest võtab ta kaks plastiktopsi, kallab mõlemasse heldelt ja ulatab ühe Juhatajale.
‘Hea, et meie sinuga eetilised oleme,’ ütleb Jurist rahulolevalt.
Juhataja vaatab topsis olevat vedelikku ja siis küsivalt Juristile otsa.
‘Akti järgi on see pudel juba eile maha kantud,’ kehitab Jurist õlgu ja tõstab plasttopsi huultele.
Kommentaarid
Postita kommentaar