Kuidas täidetakse tööajatabeleid

’Kurat, üldse ei saa enam oma toas tööd teha,’ uriseb Jurist, lamaskledes Juhataja toas diivanil. ’’Raisk, nagu läbisõiduhoov ja telefoni keskjaam, kõik kogu aeg tulevad ainult küsimusega, et ’kuule, kas sina tead, kui pikk on dokumentide võltsimise puhul kriminaalasja aegumistähtaeg?’ Muudkui aga vastan neile, et viis aastat, ja vaatan, kuidas nad aeglaselt valgeks lähevad. Kõik ju jukerdavad tööajatabelitega ja nüüd stressavad, et lähevad kinni. ’

Juhataja muigab ja avab suu, et vastata, kuid samal hetkel astub sisse Noor Menetleja.

’Olete näinud?’ küsib ta ja paneb lauale väljavõtte ajalehest, kus on kirjutatud, et Ülikoolis toimub ulatuslik tööajatabelite võltsimine.

Juhataja noogutab.

’Mis me nüüd teeme?’ küsib Noor Menetleja. ’Et noh, kas sellest võib tulla midagi, mis ka meid siin puudutab? Et kui mingi uurimine algab ja asi eskaleerub ja hakatakse meil ka siin kaevama?’

Juhataja kehitab õlgu.

’Eks me siis lähme vangi,’ ütleb ta flegmaatiliselt, ‘mul on juba asjad pakitud.’

Noor Menetleja ohkab ja istub laua ääres olevale toolile.

’Miks me seda teeme?’ küsib ta vaikselt. ’Miks me näitame tööajatabelites suvalisi numbreid, kui me kõik teame, et need ei vasta tegelikkusele?’

’Ootoot, mida ma pean kuulma,’ ütleb Jurist etteheitvalt oma diivanilt. ’Ma rõhutan, et kõik meie tööajatabelites esitatud numbrid on fikseeritud vastavalt reaalselt tehtud tööle, kontrollitud ja kinnitatud vastavalt ettenähtud korrale ning neid auditeeritakse regulaarselt meie sisemiste kontrolliorganite poolt.’

’Eeee, seda muidugi, aga ee… miks?’ küsib Noor Menetleja Juhatajale otsa vaadates.

Juhataja kehitab õlgu.

’Hüpoteetiline olukord,’ ütleb ta, ’kujutame ette näiteks, et meil on majas paar europrojekti, millest töötaja saab mingi osa palka. Projektid, nagu me teame, aga kõiguvad ajas – mõnikord on projektis teha väga palju, teinekord aga on koormus väiksem. Projektidega tegelemine on töötaja põhikohustus, tema kuupalk on fikseeritud brutosummana töölepingus. Nüüd töötaja täidab kohusetundlikult ja täpselt oma tööajatabelit, kuid kuu lõpus tuleb välja, et tunnid ei tule kokku – parajasti on ühes projektis vähem intensiivne periood. Töötajale töötasu peame maksma välja aga vastavalt töölepingule. Kuna euroraha me selleks kasutada ei saa, peame leidma vajamineva raha mujalt oma eelarvest – mida meil aga ei ole. Järelikult on meil valida, kas me ei maksa töötajale töötasu välja ja rikume töölepingut ning maandume töövaidluskomisjonis, või teeme tööajatabeli ümber ja sellega võltsime dokumenti ja lähme kriminaalsele teele.’

Juhataja vaatab pika pilguga aknast välja ja jätkab siis.

’Ning muidugi on ka küsimus planeerimises. Kuna me alati ei suuda planeerida sajaprotsendilise täpsusega eelarveid ja tegevusmahtusid ette, kuna vaatamata kõigile katsetele pole meil veel tekkinud ettenägemisvõimet, siis on vääramatu, et tekib risk, et tegelik töökoormus ei vasta sellele, mis tegelikult on. Eelarvenumbrid meil kinnitatakse aga sendise täpsusega ning neid me muuta ei saa. Lähed palkadeks mõeldud eelarvereaga lõhki, oled pekkis, kuna keegi sulle lisaraha ei anna ja saad pähe, et ei oska planeerida. Jääb midagi üle, oled pekkis, kuna järgmisel aastal võetakse sulle eraldatavat eelarvet vähemaks ja saad pähe, et ei oska planeerida. Ehk ainuke võimalus on kasutada kogu raha ära täpselt nii, nagu planeeritud.

Kergesti võib näiteks tekkida olukord, kus aasta alguses arvame, et projekt on lihtne ja planeerime, et töötaja osaleb selles 30-protsendilise töökoormusega. Siis aga tuleb välja, et asjad on täitsa pekkis, ning enne kui arugi saame, paneb töötaja ausalt kirja, et ta töötab projekti raames vähemalt poole koormusega. See aga tähendab, et palgaraha saab otsa enne aasta lõppu, nii et siis oleks valida – kas jätta kogu projekt seisma ja mitte saavutada eesmärke, mistõttu läheks kogu kupatus abikõlbmatuks,  teha eelarve muudatus ja palvetada, et see rahuldatakse, mida ei juhtu, või võtta tööajatabel ja märkida sinna endiselt, et töötaja töötab projektis 30-protsendilise töökoormusega, isegi kui see ei vasta reaalsusele. Töötaja töökoormus tasandub teiste projektide arvelt ära nagunii, kuna tee mis sa teed, ööpäevas on ikkagi ainult kindel arv töötunde.

Ja siit võimegi edasi võtta näiteks töö- ja puhkeaja seaduse. Kujutame ette näiteks, et töötajal und ei ole, või tuleb tal öösel suurepärane mõte, ning ta teeb midagi projekti jaoks. Kuna tegemist on öötööga, läheks see tasustamisele kõrgema määraga. Või, jumal hoidku, kui keegi peaks tegema tööd nädalavahetusel või riigipühal – neid tunde ja summasid ei suuda siis keegi kokku lüüa nii, et seadust ei rikutaks. Enne kui arugi saad, on sul majas sees päringud, et miks teie töötajad töötavad öösel, kui töölepingus on sätestatud, et töö tegemise aeg on kella 09.00 ja 17.30 vahel.

Lisaks muidugi on siin alati küsimus, et mida tööajatabelisse kirjutada. Tegevused peavad olema otseselt elluviidava programmiga seotud, aga siin on tõlgendusruumi oi kui palju. Kirjutad, et osalesid koosolekul, siis ole valmis esitama ka koosoleku päevakava, mis tõestaks, et koosolek on seotud programmi eesmärkide elluviimisega. Mida täpsemalt kirjutad, seda suurem on tõenäosus, et millegagi lendad Kontrollivale Asutusele vahele ja kuna kord esitatud tööajatabelit uuesti esitada ei lubata, siis saad ka tagasimaksenõude kohe kirja. Seepärast sisutegevused ongi meil tööajatabelis tegevused üldistatud tasemele, kust mingeid spetsiifilisi tegevusi pole lihtsalt võimalik välja lugeda.

Selleks, et neid probleeme vältida, ongi meil arvestuslikult kõikidel eurorahaga töötavatel inimestel sätestatud kindel osakaal palgast, mida nad fondidest saavad, neil on koostatud korrektsed lepingud ning ametijuhendid, eurorahadest tehtava töö osakaal on fikseeritud ametijuhendites protsentides, tööajatabelitel on kõik vajalikud kinnitused ja allkirjad, tegevuste sisu on üldistatud, et tehakse x töötundi ‘programmiga otseselt seotud tööd’ – lihtsalt tunnid võivad olla mõnikord pisut loovamalt kirjutatud.’

’Ma rõhutan endiselt, et loovusega pole tööajatabelitel mingit pistmist,’ uriseb Jurist diivanilt.

’Ehk sa tahad mulle öelda, et meie tööajatabelites olev info pole väärt niisket peerugi, kuna teisiti polegi lihtsalt võimalik?’ küsib Noor Menetleja.

’Loomulikult,’ noogutab Juhataja, tema ilmes üllatus Noorele Menetlejale mitteomase keelekasutuse tõttu. ’Oh, muidugi on siin idee ilus – et fondidest tasustatakse ainult selle töö eest, mis läheb fondist rahastatavate projektide jaoks – kuid see pole lihtsalt tehtav. Rahandusministeeriumi suunis on, et eurotoetusi tuleb mõõdutundetult põletada eelisjärjekorras ning nende kasutuselevõttu tuleb igakülgselt kiirendada – rohkem projekte ja tegevusi ning väljamakseid. Meie oma Ministeerium annab meile suunise, et riigireformi käigus on vaja kärpida igal aastal tegevusi 3% võrra, ning eraldab meile vastavalt vähem eelarvelisi vahendeid. Tööjõuturg annab meile suunise, et kui me töötajate palku ei tõsta, siis pole meil inimesi vaja koondada, lähevad ise kõik ära ning uusi töötajaid pole kusagilt võtta kuna kõik teavad, et riigireformi käigus meie Asutus viiakse Tallinnast ära ning tõenäoliselt ei taha keegi avastada ennast ootamatult kusagil Urvastes või Tõrvas. Kontrolliv Asutus annab meile suunise, et tööajatabeleid tuleb täita vastavalt tegelikult tehtud tööle. Kõik meie sektoris töötavad inimesed saavad aru, et kõiki neid suuniseid pole võimalik korraga täita, mistõttu senini pole seda ka kella külge pandud.’

’Oot, kui kõik seda teavad, siis kuidas meie tööajatabelid Kontrollivast Asutusest läbi on läinud?’ küsib Noor Menetleja imestunult.

’Ka nemad teavad suurepäraselt, mis toimub,’ mühatab Juhataja, ’nemad peavad ju ka oma tööajatabeleid täitma.’

’Et põhimõtteliselt ma saan aru, et meil on järjekordne reegel, mida pole võimalik täita, ning kõik teavad, et seda pole võimalik täita, aga kuna see reegel ikkagi on, siis keegi pani asja nüüd suure kella külge ja nüüd kõik jauravad?’ küsib Noor Menetleja.

’Absoluutselt,’ ütleb Juhataja, ’küllap see aga varsti sureb ära ka selles Asutuses, mis praegu vahele jäi. Avaldatakse pressiteated. Viidatakse, et ega see ongi selline asi, et seda ei saagi lõpuni kontrollida. Süüdistatakse riikliku rahastamise vähesust. Mõni õnnetu tähe all sündinud madala tasemega ametnik, kellel tõenäoliselt mingit sõnaõigust selles asjas ei olnud, saab kinga ning sama hingetõmbega raporteeritakse seda riigireformi käigus tehtava struktuurireformina. Sisekontroll algatab juurdluse. Tõenäoliselt moodustatakse komisjon või kaks. Mingi hetk võetakse teema kokku, väljastatakse kodulehel info, et olukord on analüüsitud, meetmed tarvitusele võetud ja olukord parendatud, hoolikalt selle kohta pressiteadet mitte väljastatades. Elu normaliseerub nii seal kui mujal ja tööajatabeleid tehakse edasi nii, nagu neid on alati tehtud.’

’Aga kas on risk, et mingi hetk tullakse ka meile uurima?’ küsib Noor Menetleja. ’Et, noh, äkki ühel päeval kõnnin siin, ning Steven Seagali patsiga poisid on koridori peal ja ütlevad, et nad tahavad minuga natuke vestelda minu tööajatabelite teemal?’

Jurist liigatab oma diivanis.

’Siis ma paluksin sul hoolega mõelda, kus on sinu lojaalsus, tuletades meelde, et meil on siin ikkagi ühtne meeskond, monoliitne löögirusikas, ning kõik me koos täidame etteantud reegleid ning üksteise peale ei kaevata,’ ütleb ta tõsiselt.

Noor Menetleja noogutab ja tõuseb.

’Kas selle tänase arutelu peaksin ma panema kirja oma tööajatabelis kui projekti raames tehtud koolituse?’ küsib ta.

’Näkää, koolituse kohta peaksime esitama lisaks päevakava ja registreerimislehe,’ ütleb Juhataja, ’kirjuta lihtsalt ’toimunud tegevuste analüüs ja tulevaste plaanide seadmine’.’

Noor Menetleja ohkab ja lahkub. Tuppa sigineb vaikus.

’Mida perset sa ajasid seal lojaalsusest ja kaebamisest?’ küsib Juhataja lõpuks.

Jurist irvitab.

’No ta ju küsis, et mida ta peaks tegema, kui Steven Seagali patsiga poisid tuleksid patseerima ja ebameeldivaid küsimusi küsima,’ vastab ta. ’Ma arvan et sa nõustud minuga, et poleks ilmselt sinu huvides hea mõte, kui ta räägiks kompetentsetele organitele asjadest nii nagu need on.’

’Ja mida sina ise teeksid?’ küsib Juhataja.

’Ega ma loll ei ole, loomulikult läheksin ma kokkuleppemenetlusele,’ kehitab Jurist õlgu, tõuseb ja lahkub, jättes Juhataja talle järgi vaatama.