Otse põhisisu juurde

Kuidas algab 2021. aasta

 “Ma ei saa aru, kuidas sina ometi ei rõõmusta,” imestab Noor Menetleja.

Juhataja istub oma arvuti ees, käed kukla taga, sünge pilk kinnitatud lakke.

“Et noh, nagu minister tuleb meil uus, eks,” arutleb Noor Menetleja, “ning kindlasti tuleb ta parem ja aktiivsem. Need jaburad memod, mis vahepeal tulid, saame kenasti vaiba alla lükatud. Uus minister on kindlasti avatud uutele mõtetele ja kes oleks paremad inimesed uute ideede väljakäimiseks kui meie, kes me igapäevaselt sihtgruppidega tööd teeme? Pühime mõnelt vanalt plaanilt tolmu ning esitame selle kui uus mõtte. Teeme näo, nagu viimast kahte aastat poleks olnud ning saame neid asju siin riigis taas hakata ellu viima.”

Juhataja põrnitseb sõnagi lausumata endiselt lakke.

Noor Menetleja vaikib lõpuks.

“Okei, mis meil pekkis on siis?” küsib ta lõpuks ohates.

Juhataja langetab pilgu.

“Ma ei tea,” ütleb ta, tema pilk kulunud kontoris sihitult ekslemas.

“Eee, et sa tahad öelda, et sa oled tusane seetõttu, et sa ei tea, mis pekkis on?”

Juhataja kehitab õlgu.

“Midagi seesugust jah,” ütleb ta. “Meid pole pikka aega enam kohtusse antud. COVIDi kriis on meid küll rappinud, aga peame vastu, isegi minule endale üllatuseks. Me oleme edukalt vältinud avalikkuse tähelepanu ning meist pole nii ikka aega enam lehes kirjutatud, mis on fantastiline. Valitsus kukkus, nii et saame kõik oma surnud hobused maha maetud. Täna õhtul vannutatakse Joe Biden ametisse ning me ei pea enam igapäevaselt jälgima, mis eepiline joga jälle teiselpool ookeanit toimub, ning vahest saabub uus normaalsus. Et nagu… ma ei tea, mida nüüd karta sellest aastast.”

“Aga see tähendabki ju, et kõik läheb ometi hästi?” ütleb Noor Menetleja. “Et… kas tõesti ei võiks me nagu korrakski mõelda, et elu lähebki nagu paremaks, et me elasimegi selle 2020 aasta üle, ning nüüd lähevad asjad tagasi normaalsusesse?”

“Ma ei tea,” ohkab Juhataja. “Ma olen nii sageli mõelnud, et ometi läheks asjad tagasi sinna, kus nad olid, aga ma enam ei julge isegi loota. Ma isegi ei saa enam aru, mis reeglid tänapäeval kehtivad ja mis mitte. Ja ausalt öeldes – kui asjad lähevad hästi, siis mul on hirm, et kusagilt tuleb mingi litakas, mida ma ei oska oodata.”

Koridorist kostavad lohisevad sammud ning uksest kõnnib mööda Jurist, veel märkimisväärselt süngema moega kui Juhataja.

“Kuule,” hõikab Noor Menetleja, “ütle, mida sina arvad, et kuhu praegu see kõik meil liigub? Et nagu 2021 tundub olevat ju hea aasta senini, eks?”

Jurist peatub hetkeks, vaatab Noorele Menetlejale otsa.

“Sitt pressib alati sisse sealt, kust sa seda oodata ei oska,” ütleb ta lõpuks mornilt ja kõnnib edasi.

Noor Menetleja vaikib mõnda aega ja tõuseb lõpuks.

“Igatahes mina võtan täna kodus šampa lahti,” ütleb ta, astudes Juhataja juurde ja patsutades teda õlale. “Ma soovitan, et viska sina ka üheks õhtukski peast need mõtted, tee omale rumm koolaga ja tunne rõõmu, et ometigi lähevad asjad õiges suunas. Unusta korrakski ära see küünilisus, vaata tähti taevas ja… naerata äkki natuke?”

Juhataja tõstab pea ja tema ja Noore Menetleja pilgud kohtuvad. Noore Menetleja silmis välgatab midagi - sära, mida Juhataja kunagi seal nii tihti nägi, kuid mis on sealt viimaste kuude jooksul peaaegu kustunud.

Ja vaikselt, ettevaatlikult ja hiilivalt venib Juhataja näole naeratus. See on natuke häbelik, aga ikkagi naeratus.

Õhtul jalutab Juhataja läbi lumesajuse Tallinna kodu poole. Ta teab, et midagi erilist teda seal ei oota – tühi elamine vanas nõukogudeaegses majas esimesel korrusel, kus ühistu pole kunagi saanud kokkuleppele isegi olulistes küsimustes nagu kanalisatsiooni renoveerimine, rääkimata fassaadi korrastamisest, kuid täna teda see ei häiri. Tema samm on kergem kui tavaliselt ja ta tõstab pea talvise taeva poole, kus kusagil, varjatud linnatuledest ja pilvedest, säravad tähed.

Üksik lumehelves maandub Juhataja ninale. Ta kõõritab seda vaadata ja lumehelves kõõritab ääretult ülbelt vastu. Seejärel sulab see ära ja voolab mööda põske Juhataja habemesse, kuhu jääb kõditama ja kõkutama, võttes kaasa tema frustratsiooni ja väsimuse ja mure tuleviku pärast.

Koju saabub ta täpselt ajaks, kui teisel pool ookeani algab uue presidendi ametisse vannutamine. Juhataja liigub köögis nobedalt ringi, lõikab laimi, kallab rummi, segab valmis joogi ja istub oma mugavasse tooli, nii palju mugavamasse kui kontoris olev istumisalune, et vaadata, kuidas maailm muutub taas normaalseks.

Ja seal, mugavas toolis, rüübates rummikoolat, tunneb Juhataja midagi, mida ta pole enam tundnud nii ammu.  

Lootust.

Aeg läheb märkamatult ning enne kui arugi on saada, on jook otsas. Juhataja tõuseb ja seab sammud köögi poole, otsustades enne ka WCs käia. Ta avab vannitoa ukse.

Hingemattev hais lööb talle vastu nägu. Dušikabiini äravooluavast pressib sisse vedel pruunikas ollus, voolates hoolikalt ja ühtlaselt laiali üle põranda. Kogu vannitoa põrand on seda täis ning kohe-kohe on ollus loksumas üle uksepiida, et rõõmsalt üle ujutada kogu ülejäänud korter. Maja nõukogudeaegne kanalisatsioon on lõpuks otsad andnud.

Juhataja vaatab seda pikalt.

“Eks sitt pressib ikka sisse sealt, kust seda oodata ei oska,” nendib ta lõpuks iseendale ja läheb rahulikul sammul kööki kummikindaid võtma, teades teatud kergendusega, et maailmas mõned fundamentaalsed reeglid endiselt kehtivad.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas strateegiatele antakse tagasisidet

 Noor Menetleja tormab Juhataja toauksest sisse. “Kuule,” alustab ta. “Mul on see asi, et…” “Tssss,” ütleb Juhataja, pilk üksisilmi ekraanil. “Ma keskendun.” Noor Menetleja astub Juhataja lauale lähemale ja vaatab ekraanile. Juhataja ekraanil on suur dokument, üle mille laiub pealkiri “Strateegia „Eesti 2035“ üldpilt“. “Misasi see on?” küsib Noor Menetleja. “See on uus suur riiklik strateegia, et kus me tahame olla viieteistkümne aasta pärast,” vastab Juhataja. “See just saadeti meie Asutusele kommenteerimiseks, Suur Ülemus saatis selle edasi Juristile ja tema loomulikult saatis selle edasi mulle, et kas mul on kommentaare.” “Oi, ma ei teadnudki, et meil selliseid suuri strateegiaid tehakse,” ütleb Noor Menetleja heakskiitvalt. “Väga tore ju et väljakutsetele riiklikult nii strateegiliselt lähenetakse. Kas me midagi omalt poolt ka kommenteerime?” “Ma arvan küll,” ütleb Juhataja, “mind siin mõned asjad täitsa häirivad.” “Nagu näiteks?” küsib Noor Menetleja. “No nagu näiteks siin esilehe

Kuidas kirjutatakse pressiteateid

Noor Menetleja taob koridoris meeleheitlikult kohvimasinat. See luriseb ja puriseb ning sülitab välja mingit kahtlast kollakaspruuni ollust, millel on tökati konsistents ja naftaliini lõhn. Õnnetult seda käes kandes kõmbib ta lootusetult tagasi oma toa poole, kui kuuleb Juhataja toast kostvat naeru. Ta seisatab ja piilub üle ukse sisse. Juhataja istub arvuti ees ja naerab, kahe käega kõhtu kinni hoides. Toa nurgas istub Jurist, silmad suletud ja ta küll just ei naera, kuid tema mornis ilmes on vähemalt kümme protsenti vähem tusasust, kui sealt keskmisel esmaspäeval leida võib. „Soh, mis siis nüüd juhtunud on?“ küsib Noor Menetleja. Juhataja, endiselt naerdes, osutab kuvarile. Kuvaril on Postimehe esiuudis, mis lakooniliselt teatab, et Riigikontrolli audit on leidnud, et kuigi uue riigihangete seaduse ja uue riigihangete registri eesmärk oli muuta hankimist lihtsamaks, on kõik läinud hoopis keerulisemaks. Noor Menetleja tunneb, kuidas temalgi venivad suunurgad natuke ül

Kuidas uuendatakse veebilehte

Noor Menetleja astub Juhataja tuppa. “Kuule, mida sa tead meie Asutuse uuest veebilehest?” küsib ta pikemalt mõtlemata. Juhataja keerab oma tooli Noore Menetleja poole ning paneb käed pea taha ja püüab mõelda, mida vastata. “Eee, ei midagi,” valetab ta lõpuks. “Kuidas sa ei tea midagi uuest veebilehest, kui sina oled ka selle viimase kirja saajate seas, mille see uue veebilehe projektijuht saatis?” nõuab Noor Menetleja. Juhataja ohkab, meenutades kirja, mis oli tulnud mõni aeg tagasi ja kandnud pealkirja ’Kiire!’, ning mille ta oli läbi lugemata kiiresti kustutanud. “Jah, okei,” tunnistab ta, “tean küll, et seda töötatakse välja, aga ma ütlen ausalt, et ma pole erilist tähelepanu pööranud sellele.” “Kuidas sa ei pööra tähelepanu asjale, mis mõjutab meie eluolu siin Asutuses nii palju?” nõuab Noor Menetleja. “Projektijuht kirjutas mulle eraldi ja ütles, et meie osakond pole talle tagasisidet andnud ja küsis minult, et kas ma olen õige kontakt, et hakata uuel

Kuidas korraldatakse rahvusvahelisi koostööüritusi

 Juhataja istub Suure Ülemuse toas ebamugaval, kandiliste kulunud käetugedega nahkdiivanil. “… ning ma olen juba pikalt mõelnud, et ma tahaks rohkem teada, mida te oma välislähetuste käigus teete,” räägib Suur Ülemus parajasti. “Minu kätte jõuavad küll kuludokumendid ja pean ütlema, et need on väga mahukad. Hiina, Türgi, Gruusia, Kasahstan – kogu aeg delegatsioonid käivad kohapeal, näen saatkondade vastuvõttude arveid, Eesti majandust tutvustavate ürituste päevakava aga tead, ma just mõtlesin, et ma ise pole ühelgi sellisel üritusel käinud.” “Ahsoo,” ütleb Juhataja. “Ja nii ma mõtlesin siis siin, et ma tegelikult tahaksin olla rohkem sellistesse tegevustesse kaasatud ning vahest ka osaleda mõnel üritusel ise,” ütleb Suur Ülemus. Juhataja vajub natuke näost ära. “Teil vist järgmine lähetus peaks olema Indias?” küsib Suur Ülemus. “Ma nagu mäletan, et kinnitasin dokumendid.” Juhataja noogutab. “Jah,” kinnitab ta, “Delhis, kahe kuu pärast, üks selline väiksem üritus, pisike Eesti delegatsi

Kuidas kärbitakse heeringat

Juhataja on parajasti süvenenud mingisse järjekordsesse aruandesse, kui keegi võõras noor tüdruk koputab ta toa uksele.  ‘Jah, tere?’ küsib Juhataja. Seda, et… eee… ma pidin siia täna praktikale tulema, et aga… eee… paistab et keegi ei tea sellest midagi ja öeldi, et ma räägiks vist teiega, te olete Juhataja, jah?’ Juhataja ohkab. Pole esimene kord, kus mõni praktikant talle niimoodi sülle kukub. Mõnikord on talle kukkunud niimoodi sülle isegi inimesed, keda kusagil Asutuses on tööle võetud, aga kellest ikkagi keegi midagi ei tea enne, kui nad kohal on, ja mõnikord isegi siis mitte. Niisiis palub ta praktikandil oodata ning läheb teeb teises toas telefonikõne Suurele Ülemusele. ‘Ah sa kurat,’ ütleb Suur Ülemus, ‘jah, kurat, ma täitsa unustasin ära. Mingi tuttav mul ülikoolist ütles jah et tal on üks Särasilmne Praktikant, jube tark ja potentsiaalikas avaliku halduse tudeng, keda ootaks tema hinnangul ees suur karjäär avalikus sektoris ja keda ta tahaks meile saata korr

Kuidas otsitakse vilepuhujaid

“Nägin su ilukirjanduslikku šedöövrit just raamatupoes müügil,” ütleb Jurist, astudes Juhataja kontoriuksest sisse ja istudes oma tugitooli maha. “Üks Steven Seagali patsiga poiss istus riiuli kõrval toolis, sinu raamat käes ja irvitas seda lugedes, nii et ma arvan, et enam pole sul vaja kaua oodata.” “Mhm,” mühatab Juhataja, pilk aknast välja suunatud, tema ees värskelt välja tulnud ’Maailm Kontoris’ raamat. “On juba mingit tagasisidet ka tulnud sellele?” küsib Jurist. “On keegi lahti hammustanud, milline riigiasutus see meie Asutus siin on?” “Näkää,” raputab Juhataja pead. “Üks tuttav Naaberasutusest küll küsis, kas mina tean, kes selle kirjutas, et tal on kahtlane tunne, et see on keegi nende oma asutusest, aga ma ütlesin, et minu teada kirjutas selle keegi Maal Ettevõtlikkuse Arendamise Sihtasutusest ja ta siis oli natuke pettunud ning lõpetas kõne.” Jurist noogutab. “Ma nägin, et riigiametnike ühises vestluses käis tõsine spekulatsioon selle üle ning ma vihjas

Kuidas vallandatakse kantslerit

“Nii nad lasidki Ministeeriumi kantsleri lahti,” ütleb Noor Menetleja Juhataja tuppa astudes ja istub tugitooli, kus tavaliselt vedeleb morni näoga Jurist, kuid too on parajasti kusagile kadunud. Juhataja, kes on viimased kümme minutit lakke põrnitsenud, rebib vaevaga oma pilgu eemale. “Jep,” kinnitab ta. “Just tuli kõigile Asutustele ametlik teade, et selle asjaga on nüüd krõõska ja valitsus kinnitas kantsleri vallandamise.” “Kõigi nende uute asjade valguses – mis sa arvad, mis meist saab?” küsib Noor Menetleja. “Mida sa täpselt mõtled?” küsib Juhataja. “Noh, nagu et ee… meil on nüüd kantsler, kes puhus vilet, ning peaminister isiklikult laskis ta lahti,” ütleb Noor Menetleja. “Et nagu… meie ministrid tahavad otse sekkuda Asutuste igapäevaellu, et hakata suunama tegevusi, mida me igapäevaselt teeme. Vaatan, kuidas üha enam poliitikud jauravad süvariigist ja muudest rumalustest. Ja mmm.. sinu raamat ka nüüd veel, et kui muidu te Juristiga stressate Steven Seagali p

Kuidas täidetakse tööajatabeleid

’Kurat, üldse ei saa enam oma toas tööd teha,’ uriseb Jurist, lamaskledes Juhataja toas diivanil. ’’Raisk, nagu läbisõiduhoov ja telefoni keskjaam, kõik kogu aeg tulevad ainult küsimusega, et ’kuule, kas sina tead, kui pikk on dokumentide võltsimise puhul kriminaalasja aegumistähtaeg?’ Muudkui aga vastan neile, et viis aastat, ja vaatan, kuidas nad aeglaselt valgeks lähevad. Kõik ju jukerdavad tööajatabelitega ja nüüd stressavad, et lähevad kinni. ’ Juhataja muigab ja avab suu, et vastata, kuid samal hetkel astub sisse Noor Menetleja. ’Olete näinud?’ küsib ta ja paneb lauale väljavõtte ajalehest, kus on kirjutatud, et Ülikoolis toimub ulatuslik tööajatabelite võltsimine. Juhataja noogutab. ’Mis me nüüd teeme?’ küsib Noor Menetleja. ’Et noh, kas sellest võib tulla midagi, mis ka meid siin puudutab? Et kui mingi uurimine algab ja asi eskaleerub ja hakatakse meil ka siin kaevama?’ Juhataja kehitab õlgu. ’Eks me siis lähme vangi,’ ütleb ta flegmaatiliselt, ‘mul on j

Kuidas oodatakse raamatut

Juhataja istub kontoris oma laua taga ja sõrmitseb mõtlikult värskelt trükist tulnud raamatut. See on kollane, nagu tema kontori sein. Seal on oranž tool, nagu ka temal on. Rohkelt pabereid, nagu, noh, tema ümber alati on. ’Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat’ on kirjutatud üle raamatu esikaane. Enam-vähem sama nimi, mis oranži-mustakirju blogil, mida ta kunagi ajaviiteks kirjutama oli hakanud ja mis oli sealt alates kuidagi arusaamatult oma elu elama hakanud. Koridorist kostavad sammud ja sisse astub Jurist ja räntsatab tugitooli. “Said oma taiese valmis jah?” küsib ta. Juhataja noogutab. Jurist ohkab. “Nojah, eks ma siis valmistan ennast ette vältimatuteks riigikontrolli päringuteks, rahandusministeeriumi järelevalveks ning muude kompetentsete asutuste külaskäikudeks,” mühatab ta. “Mis sa minust sinna veel kirjutasid, lisaks sellele, mida sa juba nagunii minu kohta oma blogis kokku oled valetanud?” Juhataja kehitab õlgu. “Ainult tõtt,” ütl