Noor Menetleja
astub Juhataja juurde.
’Kuule, on sul
hetk aega?’ küsib ta viisakalt.
Juhataja keerab
pilgu arvutimonitorilt, kus on parajasti lahti exceli tabel, mida ta on
meeltheitva ilmega viimased tund aega põrnitsenud ning kus on kirjas
järjekordne rakendusüksuse päring, kus küsitakse dokumente, mida tal ei ole.
’Mis mureks?’
küsib ta viisakalt, rebides ennast pingutusega lahti tema ees olevast õudusest.
’Noh, vaata, see erivajadustega
inimestele toetuse andmine, eks,’ alustab Noor Menetleja. ’Seal on nii, et iga
kord enne toetuse määramist peame me küsima Sotsiaalkindlustusameti tõendit,
eks. Mul on just teema, et üks inimene siin, noh, tal pole nagu, noh, käsi, on
kunagi näppinud mingit pommi ja lasknud omal käed otsast vist. Küsis meilt
toetust, aga tema puudetõend on aegunud kuna neid antakse ainult mõneks aastaks.
Saatsin meili ja küsisin et ta saadaks meile uue tõendi ja sain just inimese
käest raevunud kirja, et mis te arvate et mul on vahepeal käed tagasi
otsakasvanud või? Et nagu, piinlik noh selliseid asju pärida. Et kas me
võiksime talle toetuse lihtsalt välja maksta, kuigi tema puudetõend on aegunud?’
Juhataja vaatab
pikalt Noort Menetlejat. Menetleja on töötanud tema alluvuses vaid aasta, tema
olemuses on endiselt võõristavalt palju entusiasmi ja naiivsust, aeg-ajalt
silmades välgatab isegi säde. Ta veel endiselt ei mõista, mis tegelikult on
tema töö sisu ja eesmärk.
Juhataja seevastu
on avalikus teenistuses olnud üle kümne aasta.
’Ei,’ vastab
Juhataja kindlalt, pehmendades tooni, arvestades
Menetleja noorust ja kogenematust. ’Küsi palun uus puudetõend, enne ei saa me
maksta.’
’Et me
tunnistame, et talle võivad olla vahepeal käed tagasi otsa kasvanud?’ pärib
Noor Menetleja uskumatult. On suisa näha, kuidas tema usk riigiaparaadi
toimumisse vangub.
’Me pole kompetentsed
sellist tõenäosust hindama’ vastab Juhataja.
’Päriselt ka või?’
raputab Noor Menetleja pead.
Kuidas selgitada
noorele entusiastlikule inimesele, kes vaid tahab asju teha hästi ning aidata
inimesi, et see pole tema ülesanne? Juhataja on oma kümne aasta jooksul käinud
läbi paksust, vedelast ja vasktorudest, elanud üle kolm ümberstruktureerimist, asutuse
lahutamise kaheks ja ühendamise teise asutusega, tagasimaksenõuded, paar
kohtuasja, asjatundmatult kirjutatud ajaleheartiklid tema töö kohta, kümned
kontoriintriigid ja isegi selle hirmsa päeva neli aastat tagasi kui kontori kohvimasin
katki läks. Ta on saja lahingu armistunud veteran ja näinud asju mida tavamõistus
ei usuks, elades igapäevaselt tsoonis, kus normaalsed asjad ei juhtu väga
tihti. See, kui inimesele ootamatult kasvavad uuesti käed külge, ei oleks tema
kummaliste läbielatud sündmuste top kümneski mitte.
Kommentaarid
Postita kommentaar