Juhataja istub
sügavalt masendunult oma ebamugavas, aastast 2007 pärit toolis. Tema ees
arvutiekraanil on järjekordne tagasimaksenõue Kontrollivalt Asutuselt, mis on
leidnud vajakajäämisi riigihanke läbiviimisel ning virutanud talle just 25% tagasimaksenõudega
280-eurose ostu puhul.
Pikalt ja rohkete viidetege seadusele on selgitatud, et
nimetatud hankega on rikutud riigihankeseadust, kuna juba aastal 2015 oleks
pidanud Juhataja nägema ette, et Noorel
Menetlejal, kes siis veel polnud tööle võetudki, on 2018. aastal seda
280-eurost ostu vaja teha, et viia ellu tegevust, mille Vanem Menetleja oli
välja mõelnud 2017 aastal.
’Iga päev leian
uusi valdkondi, kus olla ebakompetentne,’ ümiseb Juhataja omaette. 'Täna siis on selleks selgeltnägemine.'
Kirjas sisalduvad
ka detailsed juhised, kuidas arendada välja ettenägemisvõimet ja oskust
summeerida tulevikku koos korraldusega arvutada kokku kõigi praeguseks tehtud,
praegu tehtavate ja järgmise iie aasta jooksul tehtavate ostude summad nii
teenuse-, pakkuja- kui geograafiliste kriteeriumite alusel ning teavitusega, et
samamoodi hakkab seda tegema ka Kontrolliv Asutus. Juhataja põrnitseb seda ning
tema väsinud ajus üks kurnatud sünaps lööb veel tuhmilt sädet, enne kui lootusetult
kustub.
’Oot-oot, pomiseb
Juhataja. ’Kui riigihankeseadus sätestab, et hankija peab kasutama avalikke vahendeid
säästvalt, siis praegu see on ju dubleeriv töö. Vastavalt nullbürokraatia
põhimõtetele on dubleeriv töö avaliku ressursi raiskamine. Lisaks puudub siin
korrelatsioon – see, et mina summeerin, ei pruugi koheselt tähendada vähem tagasimaksenõudeid
kuna ma olen ilmselgelt ebakompetentne, mida tõendab minu ees olev nõue. Täiendavalt
minu töötund maksab ning vastavalt Asutuse reeglitele tuleb hinnata riske
avaliku ressursi väärkasutamiseks. Järelikult on vaja appi võtta matemaatika.’
Ja Juhataja avab
Exceli ning arvutab. Kui võtta aluseks, et ta peaks tulevikus kulutama
eeldatavalt 10 töötundi kuus tegevuste summeerimiseks ja nende tabelisse
kandmiseks, töötunni hind koos maksudega 13 eurot, siis see tähendab aastas
kokku 1560 kulutatud eurot, teise sama suure summa kulutab Kontrolliv Asutus
tehes täpselt sedasama. Kui aga teisest küljest summeerimisega üldse mitte
tegeleda ning kogu see joga peast ära visata, siis see summa oleks Juhataja poolt
null ning nüüd tuleks hinnata Kontrolliva Asutuse poolt määratud abikõlbmatusriske.
Kui eeldada, et keskmiselt määrab Kontrolliv Asutus abikõlbmatuks 25% summast,
siis see tähendab, et selleks, et tulla Juhataja töötasu arvestusega nulli,
peaks Kontrolliv Asutus kokku määrama aastas abikõlbmatuks arveid 6239 euro
eest. See siis tähendab, et 25%-se määraga võib minna abikõlbmatuks keskmiselt
1,8 280-eurost arvet kalendrikuus enne, kui abikõlbmatute kulude hüvitamiseks kuluv
avalik ressurss on suurem kui avalik ressurss, mida Juhataja kulutab oma toolis
istudes ja tuimalt kõiki oste igakuiselt summeerides.
Tõenäosus, et kõik need
pisikesed ostud lendavad Kontrolliva Asutuse valimisse on 13%, ehk riskid on
aktsepteeritavad.
Juhataja sulgeb Exceli
ja sirutab ennast oma ebamugavas toolis kindla plaaniga kogu teemat külmalt
ignoreerida ja olles rahul, et tegemist on olnud produktiivse tööpäevaga, kus tal on õnnestunud
ära hoida suures ulatuses avaliku ressursi väärkasutamist tulevikus.
Kommentaarid
Postita kommentaar