Kuidas kontoris masendusse satutakse

Juhataja ja Jurist istuvad kitsas kabinetis. Kabineti pooleldi lummetuisanud aknast paistab ilus talveilm, päikesest õhkub peaaegu kevadist soojust. Üksikud lumehelbed keerutavad tuulevaikuses, kusagil kaugel hõikab laevapasun.

Juhatajal ja Juristil on sellest täiesti ükskõik. Nende pilgud on naelutatud ekraanile, kus on avatud riigihangete register, ning valitseb masendusmeeleolu, mis paneks ka kõige õnnelikuma inimese mõne minutiga oma veene läbi nüsima.

’See on ju täiesti perses,’ ütleb Juhataja ja hõõrub valutavaid oimukohti.

’See on täiesti perses,’ noogutab Jurist ja hõõrub oma mitu päeva ajamata habet.

Nad põrnitsevad ekraani, kus vaatab neile vastu õudus.

’Kutsu Hankespetsialist siia,’ ütleb Jurist lõpuks. ’Tema on ainus kes võib siin äkki aidata.’

Mõne aja pärast astub kabinetti Hankespetsialist. Hankespetsialist on raudne naine, kellel lisaks on titaaniumist selgroog ning hõbedased juuksed. Pole hanget, mida ta poleks suutnud kokku kirjutada ega kriisi, mida ta poleks edukalt lahendanud. Ta on viinud läbi riigihankeid miljardite eest, vaba käega visanud valmis tehnilisi kirjeldusi kõige komplekssematele probleemidele, pannud hangete vaidlustuskomisjonis istuvad vennad pingutuseta oma pilli järgi tantsima ning kohtus lömastanud hangete vaidlustajaid briljantselt sõnastatud argumentide ning detailse riigihankeseaduse tundmise abil.

Hankespetsialist astub masendusest tiinesse tuppa ja küsib et mis mureks.

’No vaata,’ alustab Jurist. ’Avastasime siin just, et on riigihangete registrisse on tekkinud mingi uus jaotus nimega ’minikonkursid.’ Putitasime seda siin et näha mis värk on ja tuleb välja, et uue seadusega on vaikselt sisse viidud säte, et kui keegi on läbi viinud riigihanke sõlmimaks raamhankelepingu mille käigus teenus tellitakse minikonkurssi läbi viies, siis iga minikonkurss sõltumata summast, olgu see kasvõi 1 euro, peab olema registreeritud registris. Kusagilt seadusest leidsime ka sätte, et selle kohta on vaja esitada aruanne kord aastas, nii et pole ka võimalust kuidagi kõrvale viilida. Põhimõtteliselt iga minikonkursi läbiviimiseks pead registreerima riigihangete registris uue riigihanke sõltumata summast, täitma kvalifitseerumistingimused, valikukriteeriumid ning kui kõik oled ära täitnud, pead loomulikult kontrollima ka maksude puudumist. Saad aru, me hakkame maksude puudumist kontrollima ka ühe-euroste hangete puhul. Ning kogu aeg pead muudkui täitma, täitma, täitma, ning kui Kontrolliv Asutus saab sellest haisu ninna, hakkavad nad kontrollima, kontrollima, kontrollima ning, kuna me oleme teinud vigu – sest vigade tegemine sellises olukorras on vältimatu – ka määrama tagasimaksenõudeid. Ning kui sa selle kuradi hanke oled üles saanud ja mingid jobud on ka pakkumise esitanud, siis sa pead samamoodi registris tegema pakkumiste võrdluse ja peale võitja väljavalimist on veel aega seitse päeva kõigil vaidlustamiseks, ehk ajakriitiliste asjade puhul on asjad põhimõtteliselt perses. Ärme üldse räägi metsikust töökoormusest, mis meile kõigile sellega lisandub.’

’See on mingi jama,’ ütleb Hankespetsialist.

’Vaata ise,’ kehitab Jurist õlgu. Ta on kolmekümnendates eluaastates, kuid üldise sarkasmi ja eluväsimuse alusel hinnates on ta vähemalt kolmesaja-aastane.

Hankespetsialist istub ekraani taha ja alustab erinevate nuppude näppimist, tema nägu iga minutiga üha süngemaks muutudes. Lõpuks lükkab ta tooli lauast eemale.

’See on ju täiesti perses,’ konstateerib ta.

Õhkkond toas muutub veelgi depressiivsemaks. Nüüd pole seal enam kaks meeltheitvat inimest, vaid kolm. Nad kõik teevad peas arvutusi - arvestades minevikku läheb vähemalt kaks tundi selleks, et menetleja saaks hanke üles ning veel kaks, et saaks peale pakkumiste saabumist hange hinnatud ja korrektselt vormistatud. Kokku siis neli tundi ühe minikonkursi peale.

Asutuses on üle kümne raamlepingu erinevate teenuste peale, mille raames viiakse aastas läbi üle poolteise tuhande minikonkursi. See tähendab kuus tuhat töötundi menetlejatele, seitsesada viiskümmend tööpäeva, sada viiskümmend töönädalat, kolmkümmend seitse ja pool kuud ehk Asutusel oleks vaja palgata kolm koma ükssada seitsekümmend viis täisajaga töötajat, ehk enam kui kolm töötajat peaks aasta jooksul tegema mitte midagi muud kui tampima minikonkursse riigihangete registrisse. Kuna Asutusel seda ressurssi ei ole, peab delegeerima registri täitmise Menetlejatele, kes peavad seda kuidagi oma tööaja sees tegema, samal ajal täites ka muud oma tööülesanded.

’Kui ma seda oma Menetlejatele ütlen, siis nad esitavad samal hetkel standardvormis avalduse,’ pomiseb Juhataja.

’Ma esitan ise kohe standardvormis avalduse, ’ ümiseb Jurist.

’Mina ei tea mis teie teete, aga mina igatahes lähen nüüd jooma,’ ütleb Hankespetsialist, heites pilgu kellale, mis näitab pool ühtteist hommikul ja kõnnib kabinetist minema.

Jurist ja Juhataja jäävad kontorisse edasi masenduma. Mõne aja pärast koputab uksele Noor Menetleja, ilme kuri.

’Kurat, see bürokraatia siin Asutuses on üle igasuguse mõistuse,’ alustab ta jauramisega. ’Ma tulin siia tegema tööd, mitte, kurat, võtma iga lolli asja jaoks pakkumisi. Ma ei saa midagi tehtud, päevad läbi ma täidan üksnes dokumente, registreerin memosid, vastan Kontrolliva Asutuse päringutele. Ma just helistasin Kontrollivasse Asutusse ja sõimasin neid, ütlesin et minu Programm on keeruline, et mul on vaja, et hankereegleid lõdvendataks ja tead, mis mulle öeldi? Nad ütlesid mulle et ’aga miks sa teed nii keerulisi asju, telli lihtsalt trükiseid!’ Kas te saate aru kui jabur see on, meil on vaja eesmärke täita, kurat, ning ainult toimub aktiivne töötegemise pidurdamine!’

Noor Menetleja lõpuks märkab Juhataja ja Juristi näoilmeid ja vaikib.

’Kas midagi on väga hullusti?’ küsib ta lõpuks.

Juhataja ja Jurist noogutavad. Nende näod on ilmetud. Nad pole midagi kuulnud Noore Menetleja tiraadist. Nende ainuke õlekõrs oli olnud Hankespetsialist, kuid õlekõrs on antud hetkel aktiivselt tegelemas lähedalolevas baaris enda silmini täistõmbamisega.

’Kas saime tagasimaksenõude?’ küsib Noor Menetleja.

’Hullem,’ pomiseb Juhataja.

’Kas Kontrolliv Asutus andus välja uue eeskirja?’ küsib Noor Menetleja.

’Hullem,’ ohkab Jurist.

’Te, mehed, kurat, hirmutate mind,’ ütleb Noor Menetleja, silmnähtavalt närvis. ’Kui te mulle kohe ei ütle, mis lahti, lähen ma tagasi oma tuppa ning edaspidi kogu järgmise aasta teen ma täpselt nii, nagu Kontrolliv Asutus käskis ning tellin üksnes trükiseid!’. Ta põrutab jalaga vastu maad ning paneb käed rinnale risti.

Juhataja ja Juristi pilgud kohtuvad pooleks sekundiks. Nad mõlemad teavad, et trükiste tellimiseks on Asutusel sõlmitud raamhange.

Ning Juhataja ja Jurist purskavad kõlavalt ja kontrollimatult naerma.