Otse põhisisu juurde

Kuidas korraldatakse üritusi

Lauatelefon heliseb. Juhataja vaatab seda mõtlikult, kuid paistab, et see ei kavatsegi helisemist lõpetada. Lõpuks tõstab ta ohates toru, lootes, et äkki on seal mõni müügimees, kes tahab talle pastakaid või kingakreemi või kõhulahtistit müüa.

Lootus osutub, nagu ikka, asjatuks. Teisel pool telefoni on Kontrolliva Asutuse koordinaator.

’Sinna läheb nüüd see tööpäev,’ mõtleb Juhataja.

’Kuule, tead, helistan seoses selle ürituse kuludokumentidega, noh, tead küll seda üritust mille te korraldasite suvel koostööpartneritele,’ ütleb koordinaator.

’Mhm,’ mühatab Juhataja. Ta teab seda üritust väga hästi. See oli üritus, kuhu tulid kokku koostööpartnerid ja sihtgrupi esindajad üle riigi ning ka rahvusvaheliselt, et sotsialiseeruda, leida kontakte, vahetada praktikaid ja juua mõned klaasid veini meeldivas Eesti suveöös. See oli üritus, mille kohta saadi osalejatelt ülivõrretes hinnanguid. Hommikuni istusid koostööpartnerid lõkke ümber Eesti tähistaeva all ning arutasid poliitikaid ja leidsid lahendusi lugematutele probleemidele. Tegemist oli õnnestunud ja eesmärgipärase tegevusega, mistõttu oli selge, et on üksnes aja küsimus, millal see Kontrollivale Asutusele näppu jääb.

Juhataja surub telefonitoru kaela ja kõrva vahele ning sikutab riiulust välja paksu rohelise kausta ning avab selle kohast, kus on üritusega seonduvad dokumendid.

’Jah, ühesõnaga siis, me vaatasime siin pilte üritusest ning ma nägin, et inimestel olid seal veiniklaasid ja õllepurgid käes. Tuletame meelde, et alkohol on Programmist abikõlbmatu. Paraku me nägime, et eraldi alkoholi arvet ei ole kuludokumentide sees, millest me järeldame, et alkoholi maksumus on peidetud toitlustusarve sisse. Sellest lähtuvalt oleme otsustanud, et  vähendame proportsionaalselt ürituse toitlustuskulu. Palun öelge, kui palju teil alkoholi oli tellitud, et me saaksime selle võrra vähendada teie arvet,’ räägib koordinaator.

’Ahsoo,’ ütleb Juhataja. ’Kahjuks ma pean ütlema, et nimetatud üritusele meie alkoholi ei tellinud, nii et ma ei aktsepteeri abikõlbmatust.’

’Kas te peate mind päris rumalaks või?' müristab koordinaator. ’Need pildid on teie enda kodulehelt, või ütlete, et need on ekslikud?’

’Ei, palun väga vabandust,’ ütleb Juhataja. ’Meie asutus ei toeta alkoholi tarbimist kuna tegemist on tervisele kahjuliku tootega ja sellest lähtuvalt meie ei tellinud üritusele ka mitte grammigi alkoholi.’

’Kuule, mees, piltide pealt on näha, et inimesed on veiniklaasidega aias ringi kõndimas!’

’Jah, loomulikult, me korraldasime selle majas, kus oli juhtumisi ka aed, mille nurgas oli baar, mis kuulub majale. Me ei sea piiranguid sellele, mida inimesed oma rahaga teevad ja kui nad ise soovivad baarist omale alkoholi osta ning oma tervist rikkuda, siis Eesti on vaba riik kus täiskasvanutel on õigus teha oma otsuseid.’

’Sul on siin üks taksoarve, kuhu peale on selgituseks kirjutatud ’transport ürituse toimumise kohast A Le Coqi ja tagasi,’ jaurab koordinaator.

’Jah, loomulikult,’ selgitab Juhataja rahulikult. ’Tellisime üritusele Limpa ja Kellukese limonaadi, Aura mahlasid – tahtsime oma rahvusvahelistele külalistele tutvustada erinevaid Eestis toodetavaid mittealkohoolseid jooke.’

’Siin, näed...’ kostab teiselt poolt telefoni paberikrabin. ’Jah, näed, just, siin – järgmisel päeval, teine taksoarve, selgituseks ’üritusejärgne taara äraviimine’. Mis taarat te seal vedasite?’

’Loomulikult plastikpudelid ja tetrapakid, me oleme keskkonnateadik asutus ning viisime kõik sellised asjad taaskasutusse,’ selgitab Juhataja.

Teisel pool toru tekib vaikus, mida katkestab vaid vaevukuuldav hammaste kiristamine.

’Nii,’ ütleb lõpuks tige hääl. ’Ma tean, et sa oled selle kusagile ära peitnud ja kui sa ütled, et toitlustusarvel seda pole, siis järelikult on sul siin mingi arve, mille sisuks on alkohol, aga tegelikult on sinna peale kirjutatud midagi muud ja me kavatseme seda nüüd kõike kontrollida. Me lammutame selle ürituse sul aatomiteks, kas kuuled? Me praegu edastame teile ametliku nõude esitada meile kõiki kulusid tõendav dokumentatsioon. Ma saadan nimekirja meiliga.’

Telefonitoru lendab hargile.

Natukese aja pärast saabub Juhatajale e-mail.

’Palun käesolevaga edastada dokumentaalne tõestus (fotod vms) järgnevate kulukohtade kohta, et tõestada, et nimetatud tegevused on toimunud koos selgitusega, miks nimetatud kulude tegemine oli vääramatult vajalik:
  • Tort üritusele (glasuuriga).
  • Pakk rõõska koort.
  • Bänd (mängis 12 laulu).
  • Muusikatehnika (bändile).
  • Lilleseade (ruumide kujundus).
  • Toitlustus. Palume erinevate toitude pakkumine tõestada erinevate fotodega.
  • Hüvitisnõue majast, kus üritus läbi viidi, sisuks ’katkine tool’
Juhataja ohkab. Tema näos ei liigu ükski lihas. Ta on selles sektoris töötanud aastaid ning ta on alati valmistunud kõigeks. Kui ootamatult oleks üritusele sisse sadanud punt purjus Tartu ambaale, kes oleks hakanud valimatult külalisi peksma, oleks tal juba igaks juhuks valmis võrdlevad pakkumised rivaalitsevatelt gängidelt. Sealhulgas oleks piinlikult täpselt ära märgitud, kas mõnel gängiliikmel on töövõtuleping Asutusega, et oleks pärast lihtsam erisoodustusmaksu arvestada.

Niisiis saadab ta nõutud fotod koos selgitusega.

’Tort oli mõeldud üritusel toitlustamiseks (foto lisatud). Kuna ootamatult tekkis olukord, kus keegi kaabakas oli tordiglasuuri näppinud, mistõttu osutus vajalikuks osta pakk rõõska koort, et teha kiiresti natuke vahukoort (foto lisatud koorepakist ning valmis vahukoorest ja tordi parandatud kohast), et lõhutud koht taastada. Tordisöömise taustal mängis bänd 12 lugu (foto bändist laval lisatud, samuti ka foto hetkest, kui bändi kitarrimees lavalt alla kukkus ja tooli lõhkus), samuti oli tehnika vajalik muusika mängimiseks (lisatud üritusel salvestatud helilõik, kuulamiseks vajalikud kõrvaklapid või kõlarid). Toidud serveeriti meeldivas õhkkonnas värskes õhus, ruum ja aed olid kaunistatud lilledega, samuti oli väljas hoovis parajasti tulpide õitsemisaeg (lisatud foto õitsevast lillepeenrast). Erinevate tellitud toitude fotod lisatud (lisatud kaksteist fotot erinevatest pakutud toitudest).’

Mitu tundi hiljem heliseb telefon taas.

’Kurat, mees, aitab naljast,’ ütleb väsinud häälega koordinaator Kontrollivast Asutusest. ’Hea küll, ma usun sind. Kõik klapib. Me ei esita tagasimaksenõuet. Aga palun, meie kõigi nimel, me oleme seda nüüd puurinud mitu tundi ja meil kõigil on mõistus otsas, palun ütle kuhu sa selle alkoholi peitsid? Sa panid selle mitte toitlustusarvesse, vaid mujale jah? Ole meheks, sanktsioone ei järgne, ütle lihtsalt.’

’Vabandust,’ kehitab Juhataja õlgu. ’Alkoholi ei olnud.’

’Siis käi perse,’ käratab koordinaator ja viskab toru hargile.

Juhataja paneb aeglaselt toru käest.

’Tore et teile mu tulbipeenra pilt meeldis,’ pomiseb ta omaette, suleb dokumendikausta ning paneb selle riiulisse mõne aasta pärast saabuvaid audiitoreid ootama. Loodetavasti meeldivad ka audiitoritele tema hoole ja armastusega kasvatatud tulbid.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas korraldatakse webinare

  “Mul on probleem, saad sa aru?” ütleb Suur Ülemus tusaselt oma kabinetis edasi-tagasi sammudes. Juhataja, istudes Suure ülemuse laua vastas ebamugavas tugitoolis, noogutab. Muidugi saab ta suurepäraselt aru. Kui Suur Ülemus ütleb, et tal on probleem, siis tähendab, et see on peatselt Juhataja probleem. “Niisiis, meile on heidetud ette, et me peame tegema rohkem, et kaasata sihtgruppe ja kuulata nende arvamust. Kusagil keegi on jälle lajatanud teabenõudega, et kuidas me kaasame partnereid meie uue ülikoolide ja väikeettevõtjate koostööprogrammi väljatöötamisse ning ministeerium saatis selle mulle edasi. Ma küll mingi hetk selle programmi väljatöötamise juures helistasin Asserile, et küsida, mis ta arvab ja ta ütles, et Tartu Ülikoolil pole aega tegeleda iga lollusega, mida riik nende suunas loobib, nii et siis ma panin siis kirja, et sihtgrupp on kaasatud. Ministeerium vastas infopäringule standardvastusega, et kõik nõuded on täidetud ja sihtgruppide tagasiside on oluline ja muud

Kuidas kärbitakse heeringat

Juhataja on parajasti süvenenud mingisse järjekordsesse aruandesse, kui keegi võõras noor tüdruk koputab ta toa uksele.  ‘Jah, tere?’ küsib Juhataja. Seda, et… eee… ma pidin siia täna praktikale tulema, et aga… eee… paistab et keegi ei tea sellest midagi ja öeldi, et ma räägiks vist teiega, te olete Juhataja, jah?’ Juhataja ohkab. Pole esimene kord, kus mõni praktikant talle niimoodi sülle kukub. Mõnikord on talle kukkunud niimoodi sülle isegi inimesed, keda kusagil Asutuses on tööle võetud, aga kellest ikkagi keegi midagi ei tea enne, kui nad kohal on, ja mõnikord isegi siis mitte. Niisiis palub ta praktikandil oodata ning läheb teeb teises toas telefonikõne Suurele Ülemusele. ‘Ah sa kurat,’ ütleb Suur Ülemus, ‘jah, kurat, ma täitsa unustasin ära. Mingi tuttav mul ülikoolist ütles jah et tal on üks Särasilmne Praktikant, jube tark ja potentsiaalikas avaliku halduse tudeng, keda ootaks tema hinnangul ees suur karjäär avalikus sektoris ja keda ta tahaks meile saata korr

Kuidas raporteeritakse haltuurast

 Noor Menetleja tormab koputamata Juhataja kontoriuksest sisse. Juhataja, kes parajasti on kallamas etikettideta pudelist kohvitassi kuldset märjukest, teeb krampliku liigutuse justkui püüaks ta pudelit peita, kuid nähes, et tegemist on Noore Menetlejaga, kallab rahumeeli edasi.  "Mis kuradi uus lollus see nüüd jälle on?" pärib Noor Menetleja valjuhäälselt.  Juhataja keerab flegmaatiliselt pudelile korgi peale.  Keegi köhatab nurgas ja kui Noor Menetleja sinnapoole vaatab, näeb ta seal kulunud diivanisse vajunud Juristi morni kogu, kes parajasti õuna sööb.  "Sa pead olema spetsiifilisem, et millist neist uutest lollustest sa täpselt nüüd mõtled?" poriseb Jurist  "Kas sa mõtled viimaseid riigihankeseaduse muudatusi? Või seda meie uut töötajate 360-kraadise tagasiside-andmise IT arendust, mida mingi erakordse saavutusena vaidlustati juba enne, kui me selle isegi riigihankesüsteemi üles panna jõudsime? Või seda uut korraldust, mille kohaselt peame kõik  Asutusele

Kuidas uuendatakse veebilehte

Noor Menetleja astub Juhataja tuppa. “Kuule, mida sa tead meie Asutuse uuest veebilehest?” küsib ta pikemalt mõtlemata. Juhataja keerab oma tooli Noore Menetleja poole ning paneb käed pea taha ja püüab mõelda, mida vastata. “Eee, ei midagi,” valetab ta lõpuks. “Kuidas sa ei tea midagi uuest veebilehest, kui sina oled ka selle viimase kirja saajate seas, mille see uue veebilehe projektijuht saatis?” nõuab Noor Menetleja. Juhataja ohkab, meenutades kirja, mis oli tulnud mõni aeg tagasi ja kandnud pealkirja ’Kiire!’, ning mille ta oli läbi lugemata kiiresti kustutanud. “Jah, okei,” tunnistab ta, “tean küll, et seda töötatakse välja, aga ma ütlen ausalt, et ma pole erilist tähelepanu pööranud sellele.” “Kuidas sa ei pööra tähelepanu asjale, mis mõjutab meie eluolu siin Asutuses nii palju?” nõuab Noor Menetleja. “Projektijuht kirjutas mulle eraldi ja ütles, et meie osakond pole talle tagasisidet andnud ja küsis minult, et kas ma olen õige kontakt, et hakata uuel

Kuidas kasvatatakse surnud hobuseid

Juhataja vaatab unistavalt aknast välja. Akna taga on oranž vastasmaja sein ja raagus puud, selle all pargivad Asutuse autod. Ühel oksal istub vares, kõhvitseb sulgi ning kergendab ennast mõnuga otse Juhataja auto esiklaasi peale. Valge vedel ollus lärtsatab vastu klaasi ja pritsib igale poole laiali. Juhataja ohkab. Noor Menetleja astub Juhataja uksest mööda. ’Kas sa lõunale lähed?’ hõikab ta üle ukse. Kümme minutit hiljem istuvad Noor Menetleja ja Juhataja lähedalolevas söögikohas ja tellivad päevapraed. ’Tead, tegelikult mul oli tööjutt ka,’ teatab Noor Menetleja. Juhataja noogutab, viipab ettekandja ja palub tuua omale klaasi õlut. ’Ühesõnaga,’ ütleb Noor Menetleja. ’Ma olen olnud siin Asutuses juba peaaegu aasta ja pean ütlema, et ma olen sügavalt pettunud. Ma ei saa mitte midagi tehtud, minu aeg kaob ära, igaüks mikromanageerib mind – kooskõlastused, aruanded, planeerimisse sisendid. Ma tulin siia, et muuta asju, teie Asutusel oli nii hea maine – kuid s

Kuidas korraldatakse rahvusvahelisi koostööüritusi

 Juhataja istub Suure Ülemuse toas ebamugaval, kandiliste kulunud käetugedega nahkdiivanil. “… ning ma olen juba pikalt mõelnud, et ma tahaks rohkem teada, mida te oma välislähetuste käigus teete,” räägib Suur Ülemus parajasti. “Minu kätte jõuavad küll kuludokumendid ja pean ütlema, et need on väga mahukad. Hiina, Türgi, Gruusia, Kasahstan – kogu aeg delegatsioonid käivad kohapeal, näen saatkondade vastuvõttude arveid, Eesti majandust tutvustavate ürituste päevakava aga tead, ma just mõtlesin, et ma ise pole ühelgi sellisel üritusel käinud.” “Ahsoo,” ütleb Juhataja. “Ja nii ma mõtlesin siis siin, et ma tegelikult tahaksin olla rohkem sellistesse tegevustesse kaasatud ning vahest ka osaleda mõnel üritusel ise,” ütleb Suur Ülemus. Juhataja vajub natuke näost ära. “Teil vist järgmine lähetus peaks olema Indias?” küsib Suur Ülemus. “Ma nagu mäletan, et kinnitasin dokumendid.” Juhataja noogutab. “Jah,” kinnitab ta, “Delhis, kahe kuu pärast, üks selline väiksem üritus, pisike Eesti delegatsi

Kuidas kirjutatakse pressiteateid

Noor Menetleja taob koridoris meeleheitlikult kohvimasinat. See luriseb ja puriseb ning sülitab välja mingit kahtlast kollakaspruuni ollust, millel on tökati konsistents ja naftaliini lõhn. Õnnetult seda käes kandes kõmbib ta lootusetult tagasi oma toa poole, kui kuuleb Juhataja toast kostvat naeru. Ta seisatab ja piilub üle ukse sisse. Juhataja istub arvuti ees ja naerab, kahe käega kõhtu kinni hoides. Toa nurgas istub Jurist, silmad suletud ja ta küll just ei naera, kuid tema mornis ilmes on vähemalt kümme protsenti vähem tusasust, kui sealt keskmisel esmaspäeval leida võib. „Soh, mis siis nüüd juhtunud on?“ küsib Noor Menetleja. Juhataja, endiselt naerdes, osutab kuvarile. Kuvaril on Postimehe esiuudis, mis lakooniliselt teatab, et Riigikontrolli audit on leidnud, et kuigi uue riigihangete seaduse ja uue riigihangete registri eesmärk oli muuta hankimist lihtsamaks, on kõik läinud hoopis keerulisemaks. Noor Menetleja tunneb, kuidas temalgi venivad suunurgad natuke ül

Kuidas strateegiatele antakse tagasisidet

 Noor Menetleja tormab Juhataja toauksest sisse. “Kuule,” alustab ta. “Mul on see asi, et…” “Tssss,” ütleb Juhataja, pilk üksisilmi ekraanil. “Ma keskendun.” Noor Menetleja astub Juhataja lauale lähemale ja vaatab ekraanile. Juhataja ekraanil on suur dokument, üle mille laiub pealkiri “Strateegia „Eesti 2035“ üldpilt“. “Misasi see on?” küsib Noor Menetleja. “See on uus suur riiklik strateegia, et kus me tahame olla viieteistkümne aasta pärast,” vastab Juhataja. “See just saadeti meie Asutusele kommenteerimiseks, Suur Ülemus saatis selle edasi Juristile ja tema loomulikult saatis selle edasi mulle, et kas mul on kommentaare.” “Oi, ma ei teadnudki, et meil selliseid suuri strateegiaid tehakse,” ütleb Noor Menetleja heakskiitvalt. “Väga tore ju et väljakutsetele riiklikult nii strateegiliselt lähenetakse. Kas me midagi omalt poolt ka kommenteerime?” “Ma arvan küll,” ütleb Juhataja, “mind siin mõned asjad täitsa häirivad.” “Nagu näiteks?” küsib Noor Menetleja. “No nagu näiteks siin esilehe

Kuidas otsitakse vilepuhujaid

“Nägin su ilukirjanduslikku šedöövrit just raamatupoes müügil,” ütleb Jurist, astudes Juhataja kontoriuksest sisse ja istudes oma tugitooli maha. “Üks Steven Seagali patsiga poiss istus riiuli kõrval toolis, sinu raamat käes ja irvitas seda lugedes, nii et ma arvan, et enam pole sul vaja kaua oodata.” “Mhm,” mühatab Juhataja, pilk aknast välja suunatud, tema ees värskelt välja tulnud ’Maailm Kontoris’ raamat. “On juba mingit tagasisidet ka tulnud sellele?” küsib Jurist. “On keegi lahti hammustanud, milline riigiasutus see meie Asutus siin on?” “Näkää,” raputab Juhataja pead. “Üks tuttav Naaberasutusest küll küsis, kas mina tean, kes selle kirjutas, et tal on kahtlane tunne, et see on keegi nende oma asutusest, aga ma ütlesin, et minu teada kirjutas selle keegi Maal Ettevõtlikkuse Arendamise Sihtasutusest ja ta siis oli natuke pettunud ning lõpetas kõne.” Jurist noogutab. “Ma nägin, et riigiametnike ühises vestluses käis tõsine spekulatsioon selle üle ning ma vihjas

Kuidas täidetakse tööajatabeleid

’Kurat, üldse ei saa enam oma toas tööd teha,’ uriseb Jurist, lamaskledes Juhataja toas diivanil. ’’Raisk, nagu läbisõiduhoov ja telefoni keskjaam, kõik kogu aeg tulevad ainult küsimusega, et ’kuule, kas sina tead, kui pikk on dokumentide võltsimise puhul kriminaalasja aegumistähtaeg?’ Muudkui aga vastan neile, et viis aastat, ja vaatan, kuidas nad aeglaselt valgeks lähevad. Kõik ju jukerdavad tööajatabelitega ja nüüd stressavad, et lähevad kinni. ’ Juhataja muigab ja avab suu, et vastata, kuid samal hetkel astub sisse Noor Menetleja. ’Olete näinud?’ küsib ta ja paneb lauale väljavõtte ajalehest, kus on kirjutatud, et Ülikoolis toimub ulatuslik tööajatabelite võltsimine. Juhataja noogutab. ’Mis me nüüd teeme?’ küsib Noor Menetleja. ’Et noh, kas sellest võib tulla midagi, mis ka meid siin puudutab? Et kui mingi uurimine algab ja asi eskaleerub ja hakatakse meil ka siin kaevama?’ Juhataja kehitab õlgu. ’Eks me siis lähme vangi,’ ütleb ta flegmaatiliselt, ‘mul on j