Lauatelefon
heliseb. Juhataja vaatab seda mõtlikult, kuid paistab, et see ei kavatsegi helisemist
lõpetada. Lõpuks tõstab ta ohates toru, lootes, et äkki on seal mõni müügimees,
kes tahab talle pastakaid või kingakreemi või kõhulahtistit müüa.
Lootus osutub,
nagu ikka, asjatuks. Teisel pool telefoni on Kontrolliva Asutuse koordinaator.
’Sinna läheb nüüd
see tööpäev,’ mõtleb Juhataja.
’Kuule, tead,
helistan seoses selle ürituse kuludokumentidega, noh, tead küll seda üritust
mille te korraldasite suvel koostööpartneritele,’ ütleb koordinaator.
’Mhm,’ mühatab
Juhataja. Ta teab seda üritust väga hästi. See oli üritus, kuhu tulid kokku
koostööpartnerid ja sihtgrupi esindajad üle riigi ning ka rahvusvaheliselt, et
sotsialiseeruda, leida kontakte, vahetada praktikaid ja juua mõned klaasid
veini meeldivas Eesti suveöös. See oli üritus, mille kohta saadi osalejatelt ülivõrretes
hinnanguid. Hommikuni istusid koostööpartnerid lõkke ümber Eesti tähistaeva all
ning arutasid poliitikaid ja leidsid lahendusi lugematutele probleemidele. Tegemist
oli õnnestunud ja eesmärgipärase tegevusega, mistõttu oli selge, et on üksnes
aja küsimus, millal see Kontrollivale Asutusele näppu jääb.
Juhataja surub
telefonitoru kaela ja kõrva vahele ning sikutab riiulust välja paksu rohelise kausta
ning avab selle kohast, kus on üritusega seonduvad dokumendid.
’Jah, ühesõnaga
siis, me vaatasime siin pilte üritusest ning ma nägin, et inimestel olid seal
veiniklaasid ja õllepurgid käes. Tuletame meelde, et alkohol on Programmist
abikõlbmatu. Paraku me nägime, et eraldi alkoholi arvet ei ole kuludokumentide
sees, millest me järeldame, et alkoholi maksumus on peidetud toitlustusarve
sisse. Sellest lähtuvalt oleme otsustanud, et
vähendame proportsionaalselt ürituse toitlustuskulu. Palun öelge, kui
palju teil alkoholi oli tellitud, et me saaksime selle võrra vähendada teie arvet,’
räägib koordinaator.
’Ahsoo,’ ütleb
Juhataja. ’Kahjuks ma pean ütlema, et nimetatud üritusele meie alkoholi ei
tellinud, nii et ma ei aktsepteeri abikõlbmatust.’
’Kas te peate
mind päris rumalaks või?' müristab koordinaator. ’Need pildid on teie enda
kodulehelt, või ütlete, et need on ekslikud?’
’Ei, palun väga
vabandust,’ ütleb Juhataja. ’Meie asutus ei toeta alkoholi tarbimist kuna tegemist
on tervisele kahjuliku tootega ja sellest lähtuvalt meie ei tellinud üritusele
ka mitte grammigi alkoholi.’
’Kuule, mees,
piltide pealt on näha, et inimesed on veiniklaasidega aias ringi kõndimas!’
’Jah, loomulikult,
me korraldasime selle majas, kus oli juhtumisi ka aed, mille nurgas oli baar,
mis kuulub majale. Me ei sea piiranguid sellele, mida inimesed oma rahaga
teevad ja kui nad ise soovivad baarist omale alkoholi osta ning oma tervist
rikkuda, siis Eesti on vaba riik kus täiskasvanutel on õigus teha oma
otsuseid.’
’Sul on siin üks
taksoarve, kuhu peale on selgituseks kirjutatud ’transport ürituse toimumise
kohast A Le Coqi ja tagasi,’ jaurab koordinaator.
’Jah,
loomulikult,’ selgitab Juhataja rahulikult. ’Tellisime üritusele Limpa ja
Kellukese limonaadi, Aura mahlasid – tahtsime oma rahvusvahelistele külalistele
tutvustada erinevaid Eestis toodetavaid mittealkohoolseid jooke.’
’Siin, näed...’
kostab teiselt poolt telefoni paberikrabin. ’Jah, näed, just, siin – järgmisel
päeval, teine taksoarve, selgituseks ’üritusejärgne taara äraviimine’. Mis
taarat te seal vedasite?’
’Loomulikult
plastikpudelid ja tetrapakid, me oleme keskkonnateadik asutus ning viisime kõik
sellised asjad taaskasutusse,’ selgitab Juhataja.
Teisel pool toru
tekib vaikus, mida katkestab vaid vaevukuuldav hammaste kiristamine.
’Nii,’ ütleb
lõpuks tige hääl. ’Ma tean, et sa oled selle kusagile ära peitnud ja kui sa
ütled, et toitlustusarvel seda pole, siis järelikult on sul siin mingi arve,
mille sisuks on alkohol, aga tegelikult on sinna peale kirjutatud midagi muud
ja me kavatseme seda nüüd kõike kontrollida. Me lammutame selle ürituse sul
aatomiteks, kas kuuled? Me praegu edastame teile ametliku nõude esitada meile
kõiki kulusid tõendav dokumentatsioon. Ma saadan nimekirja meiliga.’
Telefonitoru
lendab hargile.
Natukese aja
pärast saabub Juhatajale e-mail.
’Palun
käesolevaga edastada dokumentaalne tõestus (fotod vms) järgnevate kulukohtade
kohta, et tõestada, et nimetatud tegevused on toimunud koos selgitusega, miks
nimetatud kulude tegemine oli vääramatult vajalik:
- Tort üritusele (glasuuriga).
- Pakk rõõska koort.
- Bänd (mängis 12 laulu).
- Muusikatehnika (bändile).
- Lilleseade (ruumide kujundus).
- Toitlustus. Palume erinevate toitude pakkumine tõestada erinevate fotodega.
- Hüvitisnõue majast, kus üritus läbi viidi, sisuks ’katkine tool’
Niisiis saadab ta
nõutud fotod koos selgitusega.
’Tort oli mõeldud
üritusel toitlustamiseks (foto lisatud). Kuna ootamatult tekkis olukord, kus
keegi kaabakas oli tordiglasuuri näppinud, mistõttu osutus vajalikuks osta pakk
rõõska koort, et teha kiiresti natuke vahukoort (foto lisatud koorepakist ning
valmis vahukoorest ja tordi parandatud kohast), et lõhutud koht taastada. Tordisöömise
taustal mängis bänd 12 lugu (foto bändist laval lisatud, samuti ka foto hetkest,
kui bändi kitarrimees lavalt alla kukkus ja tooli lõhkus), samuti oli tehnika
vajalik muusika mängimiseks (lisatud üritusel salvestatud helilõik, kuulamiseks
vajalikud kõrvaklapid või kõlarid). Toidud serveeriti meeldivas õhkkonnas
värskes õhus, ruum ja aed olid kaunistatud lilledega, samuti oli väljas hoovis
parajasti tulpide õitsemisaeg (lisatud foto õitsevast lillepeenrast). Erinevate
tellitud toitude fotod lisatud (lisatud kaksteist fotot erinevatest pakutud
toitudest).’
Mitu tundi hiljem
heliseb telefon taas.
’Kurat, mees,
aitab naljast,’ ütleb väsinud häälega koordinaator Kontrollivast Asutusest.
’Hea küll, ma usun sind. Kõik klapib. Me ei esita tagasimaksenõuet. Aga palun,
meie kõigi nimel, me oleme seda nüüd puurinud mitu tundi ja meil kõigil on
mõistus otsas, palun ütle kuhu sa selle alkoholi peitsid? Sa panid selle mitte
toitlustusarvesse, vaid mujale jah? Ole meheks, sanktsioone ei järgne, ütle
lihtsalt.’
’Vabandust,’
kehitab Juhataja õlgu. ’Alkoholi ei olnud.’
’Siis käi perse,’
käratab koordinaator ja viskab toru hargile.
Juhataja paneb
aeglaselt toru käest.
’Tore et teile mu
tulbipeenra pilt meeldis,’ pomiseb ta omaette, suleb dokumendikausta ning paneb
selle riiulisse mõne aasta pärast saabuvaid audiitoreid ootama. Loodetavasti
meeldivad ka audiitoritele tema hoole ja armastusega kasvatatud tulbid.
Kommentaarid
Postita kommentaar