Otse põhisisu juurde

Kuidas realiseeruvad riskid

Riskide hindamise koosolek. Kogu osakonna töötajad üle Eesti paiknevates harukontoritest on kohale kutsutud Tartusse, et hinnata millised riskid võivad halvendada Programmi elluviimist ning tekitada probleeme tulevikus. Koosolek on kestnud juba kaks tundi ning kõigi kümne laua ümber istuva ametnike silmist paistab tülpimus.

’Niisiis, võtame kokku,’ ütleb Juhataja. ’Kõrge riskiastmega riskid on meil siis järgmised: tulekahi – suurima riskiastmega, kuna kui tulekahjus hävivad meil säilitamiskohustusega dokumendid, oleme me kõik omadega perses.’

’Palun protokolli lisada, et mina olen eriarvamusel,’ ütleb Jurist. ’Dokumentide tulekahjus hävimine on tõenäoliselt ainuke asi, mis võib meid pikemas perspektiivis päästa võimalusest suletud ruumis riigi kulul pikemat puhkust veetmas, arvestades seadusandlikku segapundart, milles me igapäevaselt tegutseme.’

’Eriarvamus arvesse võetud,’ ohkab Juhataja. Antud hetkel oleks pikem puhkus suletud ruumis eemal samamoodi tülpinud kolleegidest teretulnud vaheldus.

’Jätkame,’ ütleb ta. ’Järgmine – veekahjud. Üleujutused võivad kindlasti tabada meie Pärnu haru, kuid samuti on kõrgendatud riskiga Tartu kontor tänu Emajõe ootamatutele veetaseme muutustele.’ Juhataja heidab pilgu aknast välja kust avaneb vaade Emajõele, mis aga ei näe kusagilt otsast välja, nagu planeeriks ta lähiajal uputama hakata.

’Lisaks madalama tasemega riskid,’ jätkab Juhataja.’ Abikõlbmatusrisk – eksime maksetaotluste menetlemisel. Hankerisk – eksime riigihangete läbiviimisel. Kommunikatsioonirisk – juhtub kriis, mida me pole ette näinud ning kommunikeerime seda valesti, mistõttu eskaleerime kriisi.’

’Ma ütleks, et kommunikatsioonikriis saabub meil koheselt, kui avalikkus saab teada, kui pekkis on kõik asjad, mis me siin teeme,’ pomiseb Jurist. Juhataja ignoreerib teda.

’Kas kellelgi on veel mingeid riske, mida lisada?’ küsib ta.

’Riigiprokuratuuri ja kaitsepolitseiamet risk,’ ütleb Jurist, ’Kuna varem või hiljem saame me kõik ilmselt telefonikõne kutsega saabuda intervjuule kompetentsete organite juurde.’

’Mine perse,’ kähvab Juhataja.

’Prokuratuuris näeme,’ ütleb Jurist, tõuseb ning kõnnib toast välja.

Hetkeline vaikus.

’Kas keegi tahab veel lisada mingeid riske?’ küsib Juhataja lõpuks. Ta tahab seda koosolekut ometi kord lõpetada.

’Ma lisaks hiirte riski,’ ütleb Noor Menetleja vaikusesse. Kõigi pilgud pöörduvad temale.

’Noh, et,  eee...’ puterdab Noor Menetleja Juhataja raske pilgu all. ’Noh, meil on siin palju pabereid igal pool ja mulle tundus, noh, et ma olin üks õhtu kauem kontoris ja hindasin projektitaotlusi ja nagu keegi krabistas kusagil siin, et ma küll käisin vaatamas aga ei leidnud kedagi kusagilt ja eeee... ma siis mõtlesin et äkki mingid hiired siin närivad pabereid või midagi et... eee...,’ ja Noore Menetleja hääl vaibub.

Juhatajal lendab katus pealt ära.

’Te olete kõik segi,’ mõurab ta. ’Üks jaurab siin vangikongist, teine hiirtest, kuidas kurat me niimoodi seda Asutust käigus hoiame, ah? ’

Tema hääl tõuseb.

’Kui te pole veel aru saanud, me kõik teenime siin riigi huve, me käsutame siin riigi raha ja me teeme seda vastutustundlikult ja heaperemehelikult. Me järgime reegleid, mis on meile kehtestatud ja teeme seda nii, nagu on kehtestatud seadustes ja meie Asutuse eeskirjades. Selline lollimängimine siin peab lõppema! Me hindame riske, mis võivad põhjustada olulisi juriidilisi tagajärgi ning mistõttu me ei pruugi saa oma riiklikku ülesannet täita, aga te siin ainult jaurate mingit jama!’

Ta pöördub Noore Mentleja poole, kes vajub kössi.

’Ja sinu hiired, tead,’ lõugab ta. ’Need hiired püüa kinni ja vii koju ja prae minupärast nad lõunaks või midagi! Kui see oleks ka tõsiseltvõetav risk, on selle realiseerumise tõenäosus mingi null koma null viis protsenti, ma ei taha raisata oma aega selliste mõttetuste peale!’

Juhataja prõmmib rusikaga vastu lauda ja lõpetab koosoleku. Aeglaselt valguvad kõik laua ümber istujad oma töölaudade taha.

Noor Menetleja avab sahtli ja tõstab enda ette lauale kuhja pabereid, et jätkata varem pooleli jäänud rahataotluste hindamist.

’Mis kurat,’ pomiseb ta, nähes paberipatakast pudenevat valge- ja pruunikirjut puru.

Kõigi pilgud kontoris kinnistuvad Noorele Menetlejale, kui too tõstab kõrgele laua kohale taotlejatepoolt esitatud allkirjastatud originaaldokumendid, millest kolmandik kannab aktiivsete näriliste hambajälgi ning ülejäänud on hoolikalt kokku mäkerdatud suure koguse pruuni ja aromaatse hiiresitaga.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas korraldatakse webinare

  “Mul on probleem, saad sa aru?” ütleb Suur Ülemus tusaselt oma kabinetis edasi-tagasi sammudes. Juhataja, istudes Suure ülemuse laua vastas ebamugavas tugitoolis, noogutab. Muidugi saab ta suurepäraselt aru. Kui Suur Ülemus ütleb, et tal on probleem, siis tähendab, et see on peatselt Juhataja probleem. “Niisiis, meile on heidetud ette, et me peame tegema rohkem, et kaasata sihtgruppe ja kuulata nende arvamust. Kusagil keegi on jälle lajatanud teabenõudega, et kuidas me kaasame partnereid meie uue ülikoolide ja väikeettevõtjate koostööprogrammi väljatöötamisse ning ministeerium saatis selle mulle edasi. Ma küll mingi hetk selle programmi väljatöötamise juures helistasin Asserile, et küsida, mis ta arvab ja ta ütles, et Tartu Ülikoolil pole aega tegeleda iga lollusega, mida riik nende suunas loobib, nii et siis ma panin siis kirja, et sihtgrupp on kaasatud. Ministeerium vastas infopäringule standardvastusega, et kõik nõuded on täidetud ja sihtgruppide tagasiside on oluline ja muud

Kuidas kärbitakse heeringat

Juhataja on parajasti süvenenud mingisse järjekordsesse aruandesse, kui keegi võõras noor tüdruk koputab ta toa uksele.  ‘Jah, tere?’ küsib Juhataja. Seda, et… eee… ma pidin siia täna praktikale tulema, et aga… eee… paistab et keegi ei tea sellest midagi ja öeldi, et ma räägiks vist teiega, te olete Juhataja, jah?’ Juhataja ohkab. Pole esimene kord, kus mõni praktikant talle niimoodi sülle kukub. Mõnikord on talle kukkunud niimoodi sülle isegi inimesed, keda kusagil Asutuses on tööle võetud, aga kellest ikkagi keegi midagi ei tea enne, kui nad kohal on, ja mõnikord isegi siis mitte. Niisiis palub ta praktikandil oodata ning läheb teeb teises toas telefonikõne Suurele Ülemusele. ‘Ah sa kurat,’ ütleb Suur Ülemus, ‘jah, kurat, ma täitsa unustasin ära. Mingi tuttav mul ülikoolist ütles jah et tal on üks Särasilmne Praktikant, jube tark ja potentsiaalikas avaliku halduse tudeng, keda ootaks tema hinnangul ees suur karjäär avalikus sektoris ja keda ta tahaks meile saata korr

Kuidas raporteeritakse haltuurast

 Noor Menetleja tormab koputamata Juhataja kontoriuksest sisse. Juhataja, kes parajasti on kallamas etikettideta pudelist kohvitassi kuldset märjukest, teeb krampliku liigutuse justkui püüaks ta pudelit peita, kuid nähes, et tegemist on Noore Menetlejaga, kallab rahumeeli edasi.  "Mis kuradi uus lollus see nüüd jälle on?" pärib Noor Menetleja valjuhäälselt.  Juhataja keerab flegmaatiliselt pudelile korgi peale.  Keegi köhatab nurgas ja kui Noor Menetleja sinnapoole vaatab, näeb ta seal kulunud diivanisse vajunud Juristi morni kogu, kes parajasti õuna sööb.  "Sa pead olema spetsiifilisem, et millist neist uutest lollustest sa täpselt nüüd mõtled?" poriseb Jurist  "Kas sa mõtled viimaseid riigihankeseaduse muudatusi? Või seda meie uut töötajate 360-kraadise tagasiside-andmise IT arendust, mida mingi erakordse saavutusena vaidlustati juba enne, kui me selle isegi riigihankesüsteemi üles panna jõudsime? Või seda uut korraldust, mille kohaselt peame kõik  Asutusele

Kuidas uuendatakse veebilehte

Noor Menetleja astub Juhataja tuppa. “Kuule, mida sa tead meie Asutuse uuest veebilehest?” küsib ta pikemalt mõtlemata. Juhataja keerab oma tooli Noore Menetleja poole ning paneb käed pea taha ja püüab mõelda, mida vastata. “Eee, ei midagi,” valetab ta lõpuks. “Kuidas sa ei tea midagi uuest veebilehest, kui sina oled ka selle viimase kirja saajate seas, mille see uue veebilehe projektijuht saatis?” nõuab Noor Menetleja. Juhataja ohkab, meenutades kirja, mis oli tulnud mõni aeg tagasi ja kandnud pealkirja ’Kiire!’, ning mille ta oli läbi lugemata kiiresti kustutanud. “Jah, okei,” tunnistab ta, “tean küll, et seda töötatakse välja, aga ma ütlen ausalt, et ma pole erilist tähelepanu pööranud sellele.” “Kuidas sa ei pööra tähelepanu asjale, mis mõjutab meie eluolu siin Asutuses nii palju?” nõuab Noor Menetleja. “Projektijuht kirjutas mulle eraldi ja ütles, et meie osakond pole talle tagasisidet andnud ja küsis minult, et kas ma olen õige kontakt, et hakata uuel

Kuidas kasvatatakse surnud hobuseid

Juhataja vaatab unistavalt aknast välja. Akna taga on oranž vastasmaja sein ja raagus puud, selle all pargivad Asutuse autod. Ühel oksal istub vares, kõhvitseb sulgi ning kergendab ennast mõnuga otse Juhataja auto esiklaasi peale. Valge vedel ollus lärtsatab vastu klaasi ja pritsib igale poole laiali. Juhataja ohkab. Noor Menetleja astub Juhataja uksest mööda. ’Kas sa lõunale lähed?’ hõikab ta üle ukse. Kümme minutit hiljem istuvad Noor Menetleja ja Juhataja lähedalolevas söögikohas ja tellivad päevapraed. ’Tead, tegelikult mul oli tööjutt ka,’ teatab Noor Menetleja. Juhataja noogutab, viipab ettekandja ja palub tuua omale klaasi õlut. ’Ühesõnaga,’ ütleb Noor Menetleja. ’Ma olen olnud siin Asutuses juba peaaegu aasta ja pean ütlema, et ma olen sügavalt pettunud. Ma ei saa mitte midagi tehtud, minu aeg kaob ära, igaüks mikromanageerib mind – kooskõlastused, aruanded, planeerimisse sisendid. Ma tulin siia, et muuta asju, teie Asutusel oli nii hea maine – kuid s

Kuidas korraldatakse rahvusvahelisi koostööüritusi

 Juhataja istub Suure Ülemuse toas ebamugaval, kandiliste kulunud käetugedega nahkdiivanil. “… ning ma olen juba pikalt mõelnud, et ma tahaks rohkem teada, mida te oma välislähetuste käigus teete,” räägib Suur Ülemus parajasti. “Minu kätte jõuavad küll kuludokumendid ja pean ütlema, et need on väga mahukad. Hiina, Türgi, Gruusia, Kasahstan – kogu aeg delegatsioonid käivad kohapeal, näen saatkondade vastuvõttude arveid, Eesti majandust tutvustavate ürituste päevakava aga tead, ma just mõtlesin, et ma ise pole ühelgi sellisel üritusel käinud.” “Ahsoo,” ütleb Juhataja. “Ja nii ma mõtlesin siis siin, et ma tegelikult tahaksin olla rohkem sellistesse tegevustesse kaasatud ning vahest ka osaleda mõnel üritusel ise,” ütleb Suur Ülemus. Juhataja vajub natuke näost ära. “Teil vist järgmine lähetus peaks olema Indias?” küsib Suur Ülemus. “Ma nagu mäletan, et kinnitasin dokumendid.” Juhataja noogutab. “Jah,” kinnitab ta, “Delhis, kahe kuu pärast, üks selline väiksem üritus, pisike Eesti delegatsi

Kuidas kirjutatakse pressiteateid

Noor Menetleja taob koridoris meeleheitlikult kohvimasinat. See luriseb ja puriseb ning sülitab välja mingit kahtlast kollakaspruuni ollust, millel on tökati konsistents ja naftaliini lõhn. Õnnetult seda käes kandes kõmbib ta lootusetult tagasi oma toa poole, kui kuuleb Juhataja toast kostvat naeru. Ta seisatab ja piilub üle ukse sisse. Juhataja istub arvuti ees ja naerab, kahe käega kõhtu kinni hoides. Toa nurgas istub Jurist, silmad suletud ja ta küll just ei naera, kuid tema mornis ilmes on vähemalt kümme protsenti vähem tusasust, kui sealt keskmisel esmaspäeval leida võib. „Soh, mis siis nüüd juhtunud on?“ küsib Noor Menetleja. Juhataja, endiselt naerdes, osutab kuvarile. Kuvaril on Postimehe esiuudis, mis lakooniliselt teatab, et Riigikontrolli audit on leidnud, et kuigi uue riigihangete seaduse ja uue riigihangete registri eesmärk oli muuta hankimist lihtsamaks, on kõik läinud hoopis keerulisemaks. Noor Menetleja tunneb, kuidas temalgi venivad suunurgad natuke ül

Kuidas strateegiatele antakse tagasisidet

 Noor Menetleja tormab Juhataja toauksest sisse. “Kuule,” alustab ta. “Mul on see asi, et…” “Tssss,” ütleb Juhataja, pilk üksisilmi ekraanil. “Ma keskendun.” Noor Menetleja astub Juhataja lauale lähemale ja vaatab ekraanile. Juhataja ekraanil on suur dokument, üle mille laiub pealkiri “Strateegia „Eesti 2035“ üldpilt“. “Misasi see on?” küsib Noor Menetleja. “See on uus suur riiklik strateegia, et kus me tahame olla viieteistkümne aasta pärast,” vastab Juhataja. “See just saadeti meie Asutusele kommenteerimiseks, Suur Ülemus saatis selle edasi Juristile ja tema loomulikult saatis selle edasi mulle, et kas mul on kommentaare.” “Oi, ma ei teadnudki, et meil selliseid suuri strateegiaid tehakse,” ütleb Noor Menetleja heakskiitvalt. “Väga tore ju et väljakutsetele riiklikult nii strateegiliselt lähenetakse. Kas me midagi omalt poolt ka kommenteerime?” “Ma arvan küll,” ütleb Juhataja, “mind siin mõned asjad täitsa häirivad.” “Nagu näiteks?” küsib Noor Menetleja. “No nagu näiteks siin esilehe

Kuidas otsitakse vilepuhujaid

“Nägin su ilukirjanduslikku šedöövrit just raamatupoes müügil,” ütleb Jurist, astudes Juhataja kontoriuksest sisse ja istudes oma tugitooli maha. “Üks Steven Seagali patsiga poiss istus riiuli kõrval toolis, sinu raamat käes ja irvitas seda lugedes, nii et ma arvan, et enam pole sul vaja kaua oodata.” “Mhm,” mühatab Juhataja, pilk aknast välja suunatud, tema ees värskelt välja tulnud ’Maailm Kontoris’ raamat. “On juba mingit tagasisidet ka tulnud sellele?” küsib Jurist. “On keegi lahti hammustanud, milline riigiasutus see meie Asutus siin on?” “Näkää,” raputab Juhataja pead. “Üks tuttav Naaberasutusest küll küsis, kas mina tean, kes selle kirjutas, et tal on kahtlane tunne, et see on keegi nende oma asutusest, aga ma ütlesin, et minu teada kirjutas selle keegi Maal Ettevõtlikkuse Arendamise Sihtasutusest ja ta siis oli natuke pettunud ning lõpetas kõne.” Jurist noogutab. “Ma nägin, et riigiametnike ühises vestluses käis tõsine spekulatsioon selle üle ning ma vihjas

Kuidas täidetakse tööajatabeleid

’Kurat, üldse ei saa enam oma toas tööd teha,’ uriseb Jurist, lamaskledes Juhataja toas diivanil. ’’Raisk, nagu läbisõiduhoov ja telefoni keskjaam, kõik kogu aeg tulevad ainult küsimusega, et ’kuule, kas sina tead, kui pikk on dokumentide võltsimise puhul kriminaalasja aegumistähtaeg?’ Muudkui aga vastan neile, et viis aastat, ja vaatan, kuidas nad aeglaselt valgeks lähevad. Kõik ju jukerdavad tööajatabelitega ja nüüd stressavad, et lähevad kinni. ’ Juhataja muigab ja avab suu, et vastata, kuid samal hetkel astub sisse Noor Menetleja. ’Olete näinud?’ küsib ta ja paneb lauale väljavõtte ajalehest, kus on kirjutatud, et Ülikoolis toimub ulatuslik tööajatabelite võltsimine. Juhataja noogutab. ’Mis me nüüd teeme?’ küsib Noor Menetleja. ’Et noh, kas sellest võib tulla midagi, mis ka meid siin puudutab? Et kui mingi uurimine algab ja asi eskaleerub ja hakatakse meil ka siin kaevama?’ Juhataja kehitab õlgu. ’Eks me siis lähme vangi,’ ütleb ta flegmaatiliselt, ‘mul on j